Legal Notices

All expressed in this blog are the author's opinions and do not represent any official standpoint of any other entity.
No expression here is intended to incite any violence, rebellion or any other conduct that is not according to commonly established rules and regulations.
All information presented here is acquired via open sources or personal experiences of the author. Here is no classified information any kind.

24 February 2015

Uue kaitseministri 180 esimese päeva tegevuskava

Uue kaitseministri 180 esimese päeva tegevuskava
Rene Toomse, 24.02.2015 Tallinnas

Tulenevalt tõsiste küsitavustega kehtiva riigikaitse kontseptsiooni ja arengukava jätkusuutlikkuses ning riigikaitse võime tagamise osas endiste juhtivate tegevväelaste poolt, tuleb uuel kaitseministril viia läbi täismahuline audit ja vajadusel uuendused kogu riigikaitse valdkonnas. Normaalsetes oludeks kuluks järgnevatele sammudele 2-3 aastat, kuid kiirelt muutuva julgeolekusituatsiooni tõttu tuleb protsesse oluliselt kiirendada.

13 February 2015

Usk, lootus, relvastus

Rene Toomse, Nihilist 13.02.2015
 
Ei, see ei ole riigipöördele õhutamine. See siin on tõsine soovitus luua oma enda riigi tõeline kaitsevõime, midagi nii tõsist, et Venemaa ei taha isegi mõelda meiega nokkimisele. Ukraina läbirääkimised just lõppesid uue lootusekiirega rahule, kuid midagi ei ole lõplik ja Venemaa poolt on see tõenäoliselt vaid ajutine tagasitõmbumine impeeriumi taastamise eesmärkidest. Me peame oma riigikaitse arendama nüüd päris kaitseks ja reaalseks heidutuseks, mis iganes ohu, kas idast või ka mõrvarlike kavatsustega islamistide vastu.

12 February 2015

Energiajulgeolek kui riigi kaitsevõime lahutamatu osa

Rene Toomse, Ärileht 12.02.2015
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutab õigesti ühes hiljutises Ärilehes, et energiajulgeoleku seisukohast on tarvis Eesti lahti siduda sõltuvusest Venemaast. Kahjuks on ta prognoos selline, et seda ei õnnestu teha enne kui 2025 aastal. Tekib küsimus, kas tõesti on meie energiaallikana parimaks lahenduseks üleüldse maagaas?

03 February 2015

Tikud, sool ja gaasimask


Rene Toomse, Õhtuleht 18.01.2015
Ukrainas käib sõda, kodudest on pidanud lahkuma üle 600 000 inimese. Kes leiab peavarju sugulaste-tuttavate juures, kuid paljud on majutatud ajutistesse selleks kohandatud ruumidesse. See on kõike muud kui normaalne või kerge elu nendele inimestele. Suur vastutus inimeste esmavajaduste tagamiseks on riigil. Me ei tea veel, kui valmis Ukraina tegelikult oli sellise olukorra jaoks või kui palju inimesi võis kaotada elu puuduliku arstiabi või külma tõttu.

02 February 2015

Riigikaitseseadus: Kuidas lõpeb sõda ja millal tohib kaitseliitlane „rohelist mehikest“ tõrjuda?

Rene Toomse, Pealinn 02.02.2015

Riigikaitseseaduse eelnõu läbis teise lugemise Riigikogus 28. jaanuari õhtul ehk saab peagi seaduseks, mis kahjuks ei käsitle paljusid olulisi valdkondi, mida peaks. Olgu mõneks näiteks elanikkonna kaitse ja elutähtsatee teenuste jätkumise küsimused või selged sätted, mis saab inimeste pangalaenudest olukorras, kes sõja tõttu kaovad töökohad.

28 January 2015

ÜRO on arutanud 30 korda Ukraina küsimust, Venemaa on 30 korda vetostanud. Kuidas edasi?

Rene Toomse, Delfi 27.01.2015

Nädalavahetusel toimunud surmav rünnak Ukrainas Mariupoli tsiviilelanikkonna vastu oli ilmselge sõjakuritegu. Olukord nõuab otsustavat rahvusvahelist sekkumist, et hoida ära suuremat katastroofi ning järjekordset pikka sõda Euroopa pinnal.

Terve mõistuse seisukohast tuleks koheselt moodustada neutraalsed rahutagamisjõud ja saata Ukrainasse. Seejuures tuleb kontrolli alla võtta nii Ukraina valitsusvägede ja mässajate vaheline rindejoon kui ka ametlik piir Venemaa ja Ukraina vahel, mille kaudu liigub toetav relvastus mässulistele.

22 January 2015

Kus tehti viga? Lääne ja radikaalse islamismi konflikt

Rene Toomse, Eesti Ekspress 14.01.2015


Massimõrv Charlie Hebdo toimetuses Pariisis eelmisel nädala ei ole isoleeritud intsident. Samuti ei pruugi see olla Al Qaeda või Islamiriigi otsese juhtimise ja osalusega sooritatud täpsusrünnak. Samavõrd ei ole see koletu kuritöö tõenäoliselt vaid asi iseeneses ega suunatud lõppeesmärgis Islamit solvanud karikaturistide karistamiseks. Toimunu ja toimuva juurpõhjused on siiski palju sügavamal. 

16 January 2015

Eesti peab kohe tõstma valmisolekut terrorirünnakute tõrjumiseks

Rene Toomse, EPL 16.01.2014 (Lisatud täiendav kommentaar)



Eilne politseioperatsioon Belgias ja nädal tagasi toimunud terroriakt Pariisis on tõsiseks ohumärgiks, et Euroopa on intensiivse rünnaku all radikaalse islamiliikumise poolt. Sündmused, mida me näeme, on tõenäoliselt vaid jäämäe tipp ja rünnakuseeriate algus. Pole mingit põhjust arvata, et praeguseks politsei poolt surmatud või vahistatud terroristid on kuidagi heidutuseks radikaalse kalifaadi idee toetajatele. Vastupidi, hukkunud on märtrid, kelle kangelastegude eeskujul on sellised rünnakud vaid hoogu juurde saamas. Kuna Euroopa on üks piirideta kooslus, siis tuleb ka Eestis tõsta koheselt valmisolekut reageerimaks võimalikele terrorirünnakutele.

10 January 2015

Eesti julgeoleku ja riigikaitse realistlik visioon


Rene Toomse, Sirp 09.01.2015 (siin pikem ja põhjalikum versioon!)

Ajaloost on teada, et jumal on suurema pataljoni poolt, kui väiksemal just paremat ideed pole. Pikaleveniv võitlus endast tugevamaga pole kunagi paljulubav. Isegi kui võidad, maksad kõrget hinda. Aga kui kasutad endast suurema vastase vastu judotehnikat, kui teda psühholoogiliselt töötled, tasakaalust välja lööd ning kasutad vastase kiirust tema enda vastu, võid tihti võita, ja seda väikeste kaotustega.
William S. Lind[1]

Venemaa viimaste aastate agressiivse välispoliitika valguses on Eestis teravalt õhus julgeolekuteemalised arutelud. Sama tõsiselt oli riigikaitse päevakorral vaid vast 1939 ja 1944 aastal. Samuti on üsna selge, et julgeolek, sh. riigikaitse, saab üheks võtmeteemaks kevadistel Riigikogu valimistel. Igal erakonnal on parlamenti pürgimisel vajalike häälte püüdmisel põhimõtteliselt kaks võimalust – kas lubada ja plaanida oma edasised suunad realistlikult või loopida kõlavaid loosungeid. Paraku ei suuda populistlikud lubadused seista vastu agressorile võimaliku sõja korral, realistlikult arendatud riigikaitsesüsteem küll.

04 January 2015

E-riigi nutika kaitsevõime suunas ehk mida teha suurtükiväega

Rene Toomse, Delfis 04.01.2015

Ameeriklastel on tabav väljend – võitle targalt, mitte raskelt (fight smarter not harder). See on äärmiselt kohane ka Eesti kaitsevõime jaoks. Ei ole mõeldav, et iga vastase tanki vastu paneme oma tanki. Samuti ei aita, kui meil on iga vastase saja tanki kohta üks enda tank vastu panna. Ilmselgelt jääb väheks. Kuidas siis sellisest olukorrast välja rabeleda? Siinkohal tulebki sisse eelpool nimetatud väljend ja tõdemus, et eesmärk pühendab abinõu. Allpool tuleb vaatluse alla vaid üks süsteem, millega saaks targemalt tegutseda, kuid sellised kontseptsioonid on praktiliselt piiramatud ka enamus teiste süsteemidega.

28 December 2014

Kaitseväe uus juhtimisstruktuur ja selle jätkusuutlikkus

Rene Toomse
 
Sissejuhatus
2013. aasta alguses võttis Vabariigi Valitsus vastu uue riigikaitse arengukava. Kava on saanud kiita Vabariigi Presidendilt, kaitseministrilt, aga ka näiteks USA Euroopa vägede ülemalt ja Soome kaitseväe juhatajalt. Samas teevad sellele tõsiseid etteheited eelmine Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots ning eriti jõuliselt endine Kaitseväe peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas.
 
Tegemist on üsna terava vaidlusega. Vaatamata sellele, et meedias ei tekita viimane erilist tähelepanu, tundub endiste kõrgema juhtimistasandi ohvitseride jaoks küsimus vägagi põhimõtteline. Üheks tõsisemaks vaidlusteemaks on kaitseringkondade kui struktuuriüksuste kaotamine. Arengukava nimetab nende kaotamise põhjustena vajadust vähendada bürokraatiat, lihtsustada juhtimissüsteemi ja hoida kokku vahendeid. Kritiseerijad väidavad, et tegemist oli toimiva ja võimalikest parima juhtimismudeli hävitamisega, mille tagajärjel tekib riigikaitsesüsteemi oluline lünk.
 

14 December 2014

Riigikaitseseaduse eelnõu täiendamise vajadus: kiirem reageering ja rohkem usaldust

Rene Toomse, 11.12.2014 Maalehes


Värskelt Riigikogus esimesel lugemisel olnud riigikaitse seaduse eelnõu on kahtlemata hea ja vajalik. Nagu ütles kaitseminister eelnõud tutvustades, on seda ettevalmistatud juba kolm aastat. Selle aja jooksul on julgeoleku olukord paraku pisut muutunud ja see võib ka olla põhjus, miks mõned olulised uue seaduse eelnõu sätted on pisut ajast maha jäänud ega pruugi olla vastavuses tegelike nõuetega.


01 October 2014

Miks Venemaa ründab? Ta on hirmul, kuid mitte lääne ees

 
Tallinnas 1. oktoobril 2014
Linnaleht 01.10.2104

Kes võidab, kes kaotab? Kuid veel olulisem on püüda selgeks saada – miks Venemaa ründab? Uskumatu, et 21. sajandil peame olema mures sõja pärast Euroopas.

Venemaa-Ukraina väljakuulutamata sõda on saanud tõsiseks murekohaks nii Eestile kui ka kogu läänemeelsele maailmale, sõja vältimiseks loodud Euroopa Liidule ja NATO-le. Rünnak ei ole küll veel päris selgepiiriline ja mitte otseselt Euroopa Liidu ja NATO riikide vastu, kuid ähvardavast retoorikast on õhk tiine. Siin üks mõttekäik, mis võib olla Venemaa ajend kihvade paljastamisel lääne suunas.

Venemaa on hirmul. See võib olla surmahirm, kus silmapiiril paistab impeeriumi, kuid võimalik, et terve riigi ja rahva kukkumine hävitavasse kaosesse. Venemaa hirmu allikas on Hiina, kes väidetavalt rakendab vaikset hõivamispoliitikat Siberis ja samas arendab oluliselt oma sõjalist jõudu. Päeval, kui hiinlaste osakaal on piisavalt suur, annab see aluse Siberil, mis laiub Uurali mäestikust Beringi väinani, kuulutada ennast iseseisvaks Venemaast. Või isegi Hiina osaks. Siberis on Venemaa peamised gaasi- ja naftavarud.

24 September 2014

Erioperatsioon Progulka


NB! Tegemist on mõtteharjutusega, millel pole mingisugust seost päris elu ja olukorraga. Kõik nimelised kokkulangevused on juhuslikud. 
Loovalt lähenevad probleemilahendused palun kirjutada kommentaaridesse.

Olukord:
Ühel vihmasel sügisõhtul kell 20.03 ületavad neli tumehallides vihmakeepides ja seljakottidega meest kiirelt piirilõigu Värska vallas. Piirivalve kaamera fikseerib liikumise. Kolme kilomeetri kaugusele jäävas Väike-Rõsna kordonis antakse häire. Piirivalvurid hüppavad maasturisse ja hakkavad sõitma. Mehed keepides liiguvad kiirel sammul otsesuunas metsateele, mis jääb 400 m kaugusele piirist, käed kindlalt laskevalmis automaate hoides, silmad skaneerimas iga võimalikku liikumist nende teekonnal.

20 September 2014

Vol 2: Eesti piiri turvamine erakätesse – ratsionaalsus vs. emotsionaalsus


Rene Toomse
Riskihaldusfirma Aburgus tegevjuht
Lümandas, 20. september 2014

Eelmine kirjatükk piiri turvamisest turvafirma abiga on leidnud üsna laia ja emotsionaalset vastukaja. Paraku küll peamiselt emotsionaalset, mitte just palju konstruktiivselt arutlevat. See on ok, sest inimene ongi emotsionaalne olevus. Lubagem mul siis arutlusteemat pisut täiendada ja kurje kahtlusi hajutada.

Kõigepealt ennekuulmatusest analoogiate valguses. Näiteks lennujaam, mis on samaväärne piiritsoon õhu kaudu riiki sisenemisel. Passikontrolli väravas teostab dokumentide kontrolli piirivalve, pagasitsooni väljapääsu ees tegutseb toll. Sellega ka riigiesindajate funktsioonid piirduvad. Ülejäänud piiritsooni perimeeter, sealhulgas sisenejate turvakontroll on eraturvafirma hallata. Olukorras, kus lennukist mahatulev illegaal peaks püüdma vältida passikontrolli ja siseneda riiki selleks mittelubatud kohast, peab esimeses järjekorras tegutsema turvafirma ja kahtlase isiku kinni pidama. Kui isik on kinnipeetud, antakse ta üle ametivõimudele. Sarnane on olukord ka sadamates. Eraturvafirma valvab sularahakeskust jne.

Eesti piiri turvamine erakätesse – aga miks mitte?


Rene Toomse
Riskihaldusfirma Aburgus tegevjuht
Delfi 19.09.2014

Viimasel ajal on sagenenud karmid hinnangud eriti endiste Piirivalve ohvitseride poolt meie idapoolse riigipiiri (pehmovariandina kontrolljoone) nõrk valve ja kaitstus. Põhjuseid on mitmeid, millest vast peamised sõjaväestatud Piirivalve kaotamine ja loomulikult kokkuhoid eelarves. Tänane Päevaleht kirjeldab valusat olukorda idapiiril, kus väidetavalt pole võimalik ebaseaduslikke ületusi suuresti ennetada. Piirivalvuritel jääb tihti üle vaid konstateerida rikkumise toimumist.  

Kokku on Eesti – Venemaa maismaapiiri ca 210 km kummalgi pool Peipsi- ja Pihkva järvesid. Pole just meeletult pikk riba, kuid see-eest magus mänguruum nii salakaubavedajatele, illegaalsetele immigrantidele kui ka vastase eriüksuslastele, kel võib  olla meie riigi vastu kurje plaane. Kuna Venemaa topograafiateenistus saadab aegajalt üksustele valesid kaarte, siis võib puuduliku piiri korral isegi mõni Pihkva õhudessantdiviisi rood meie poole eksida.

06 September 2014

Mõeldes mõeldamatule: Venemaa ja Lääne peatsed liitlassuhted?

Rene Toomse
September 2014 London ja Keila



Uus külm sõda Venemaa ja NATO vahel on täies hoos. Karmimalt kui kunagi varem, hõlmates mõlemaid kahjustavaid sanktsioone ja isegi tuumaähvardusi. Sõda Ukraina pinnal on väljunud siseriikliku rahulolematuse faasist ja muutunud varisõjaks (proxy war) globaalsemate võimujoonte jagamise nimel. Miks Venemaa seda teeb, on ilmselt parema positsiooni nimel maailmaasjades. Suhteliselt ohutu on näidata oma jõudu kellegi peal, kes pole otseselt NATO kaitse all, kuid samas saata tugev sõnum NATOle ja lääne maailmale tervikuna – ma olen tugev ja parem arvestage mu soovidega. Lõppeesmärk ei ole kestev vastasseis, vaid parem positsioon maailma käekäigu üle otsustajate laua taga. Hetkel, mil teised suured on nõus Venemaa nõudmistega, lõpeb ka sõda, selleks korraks. Asi ei ole Krimmis, Ukrainas ega ka Balti riikides, vaid milleski muus, mida Putin tahab Venemaa heaks Ühendriikidelt ja Euroopa Liidult. See on lihtne väljapressimine, mille õnnetud vahendid on naaberriigid. See on kõrgel tasemel strateegiline mäng, milles ei ole midagi juhuslikku. See on reaalpoliitiline pokker kindlatele panustele, kus Venemaa teab üsna hästi oma vastasmängijate kaarte ja on samas suutnud enda omi hoolikalt varjata.

21 August 2014

Julgeolek ja riigikaitse – kas poliitiline mäng või reaalne mure?


Rene Toomse
August 2014 Tallinnas

Ukraina mittevaibuva sõjategevuse tingimustes on selgelt arusaadav avalikkuse huvi ja mure riigi julgeoleku pärast. Kas sõda võib tabada ka meid? Kindlat jah või ei vastust ei tea ju tegelikult keegi; tuleviku ennustada pole paraku võimalik. Ei uskunud enamik analüütikuid veel hiljuti, et Ukrainas puhkeb sisuliselt kodusõda ja Venemaa sellesse sellise hooga panustab. Ei ennustanud seda paljud ukrainlased isegi, kes peaks oma kodukandi trende piisavalt hästi tundma.

Muidugi ei ole Eesti olukord võrreldav Ukraina omaga päris mitmes võtmes, kuid ka meil on omad nõrgad kohad, mida saab visa vastane ära kasutada. Ja kui ta tahab, siis seda ta ka teeb; täpsemalt just nõrkusi ta ründama hakkabki, sest see on eduka sõjapidamise eeldus. Venemaa on ammu välja kasvanud nn Talvesõja taktikast, kus massidega mindi vastase tugevuse vastu, lugemata inimelusid. Need ajad on möödas. Täna näeme suhteliselt heal tasemel varustatud ja  tegutsevat vastast, kes kasutab usinalt ära parimaid õppetunde kogu maailma sõjaajaloost. Ehk siis tõsisem kui varustuse ja relvastuse parenemine on tegelikult sõjaline intellektuaalne areng. Tank ei võitle, tanki komandör võitleb.


01 July 2014

Pahameel objektiivse arvamuse üle: kas Tõnis Assonil ikka on Stockholmi sündroom?

Rene Toomse
Juuli 2014 Lümandas

OSCE vaatleja Tõnis Asson vabanes päevi tagasi ebaseaduslikust vangistusest Ida-Ukrainas. Naastes Eestisse andis ta teada, mida nägi ja koges. Tema kirjeldused on tekitanud pahameelelaviini stiilis, et kuidas üldse saab hea sõnaga kirjeldada neid separatiste, kurjategijaid?! Ilmselgelt on mees langenud Stockholmi sündroomi küüsi ja vajaks tugevamat sorti meditsiinilist abi, leiab isegi minister Jürgen Ligi. „Sümpaatiaavaldused“ nende suhtes, kes ei ole meie poolel, või meie toetataval poolel, on lubamatud.

22 June 2014

Maritime Security: Make the right choice

Published in Maritime Security Review June 11, 2014

Rene Toomse, CEO, Aburgus Risk Management

An Aburgus team, having recently returned from a mission, told me a story. They were providing security from Galle to Richards Bay, their first time on this large bulk carrier. The Captain was happy with all the settings and told them about a previous security team from another security company. The team leader was from the UK and other team members were an Indian, Sri Lankan and Filipino. A true multinational team one could cheer about but the reality was far from happiness, not to mention effectiveness. 

23 March 2014

Riigikaitselisest debatist – kas teisitimõtlejad on ikka dissidendid?


Rene Toomse
Märts 2014 Keilas

Käesolev kirjatükk on mõtlik ja küsimuse võtmes – kas Eesti plaanitud kaitsemudelis kahtleja on tõesti pahatahtlik dissident? Põhjus, miks ma sellest kirjutan, on see, et jälle kord on nagu tekkimas suhtumine: kui sa pole meie poolt, siis oled vastu. Ja seda üldse mitte peamise pingutuse, ehk sõjapidamise enda tasandil, vaid meetodite üle, kuidas võiks sõda pidada. Sisuliselt ei toimu debatti, sest keegi kuskil on juba parimad plaanid teinud ja kõiki teisi arvamusi ning ebamugavad küsimusi peetakse pahatahtlikeks. Veel üks tundmus – kui oled tegevteenistusest läinud, siis ei ole sa kursis ega ka mitte enam pädev kaitsevõimest mõtlema ja hoiaks selle eest, et veel kehtivates plaanides kahtlema. Dissident selline. Ma ei räägi siin vaid enda eest, sama trendi on tunda ka teiste avaliku ruumis kriitilisemate sõnavõtjate pihta.