Legal Notices

All expressed in this blog are the author's opinions and do not represent any official standpoint of any other entity.
No expression here is intended to incite any violence, rebellion or any other conduct that is not according to commonly established rules and regulations.
All information presented here is acquired via open sources or personal experiences of the author. Here is no classified information any kind.

13 February 2015

Usk, lootus, relvastus

Rene Toomse, Nihilist 13.02.2015
 
Ei, see ei ole riigipöördele õhutamine. See siin on tõsine soovitus luua oma enda riigi tõeline kaitsevõime, midagi nii tõsist, et Venemaa ei taha isegi mõelda meiega nokkimisele. Ukraina läbirääkimised just lõppesid uue lootusekiirega rahule, kuid midagi ei ole lõplik ja Venemaa poolt on see tõenäoliselt vaid ajutine tagasitõmbumine impeeriumi taastamise eesmärkidest. Me peame oma riigikaitse arendama nüüd päris kaitseks ja reaalseks heidutuseks, mis iganes ohu, kas idast või ka mõrvarlike kavatsustega islamistide vastu.

NATO on tore klubi, kuid järjest lahjemaks muutub muskel, vaatamata lubadustele ja plaanidele. Me ei saa sellele kogu oma iseseisvuse puutumatust rajada. USA läheb kohe tagasi sõtta Lähis-Itta ja nende kaitse-eelarve kärped ei võimalda neil enam kahte sõda pidada, seega jääb nende toetus meie suunal nõrgemaks. Euroopa riikide vägedes olukorrast pole pikemalt mõtet rääkidagi. On viimane aeg ise oma kodutöö ära teha. Me võime uskuda ja loota, kuid tuleb ka ise meheks olla. Seega kogu elujõuline rahvas tuleb relvastada ja see on parim heidutus igaühe vastu, kes meie riigile halba soovib. Keegi ei taha tulla tüli nokkima riigiga, kus iga põõsas, iga aken on kui dzott, millest su pihta antakse tuld igal pool, ümberringi. Ei jagu kellelgi nii palju Matrossoveid, et tuhandeid tulepesasid katta.

See on tehtav
Kõlab hullumeelselt? Üldsegi mitte; see on väga lihtsalt tehtav. Kõige aluseks on riigi usaldus oma rahva vastu. Riik, kes oma rahvast ei usalda, ei usalda iseennast, sest rahvas ongi riik. Kõige algus on ajateenistus. Hetkel võetakse kohustuslikku ajateenistuse heal juhul vaevu pool vastavasse ikka jõudnud meeskodanikke. Paljud ei läbi nõutud tervisekontrolli, paljud viilivad. Eesmärk peab olema maksimaalne arv inimesi ja minimaalsete tervisenõuetega ajateenistusse. Kõik need, kes relva kanda tõesti ei jaksa, kuid mõistus kodus, peavad läbima asendusteenistuse. Numbrite keeles rääkides: aastas jõuab Eestis ajateenistuse ikka üle 6000 noore mehe; kokku on igal aastal üle 200 tuhande mehe sisuliselt võitlusvõimelised (18-50 a), ehk see on meie potentsiaalne reserv sõja korral. Rohkem veelgi naiskodanikke. Seega realistlik eesmärk on saavutada vähemalt 100 tuhandene reservvägi ainuüksi meeskodanike arvelt.

Vale on dogma, mis kirjutatud uude riigikaitse arengukavasse, et kasu on vaid täielikult varustatud üksustest sõja korra ja selletõttu on piiratud ennast vaid 21 000 reservväelasega. Kasu on igast relvaga kodanikust, sest just massiliselt relvastatud rahvas on iga vastase suurim õudusunenägu. Nad on igal pool ja sa ei tea kunagi, kust tina võid saada. Ükski paik ei ees, küljel ega taga või isegi hõivatud territooriumi sees ei ole turvaline. Kordagi ei saa sa ennast lõdvaks lasta, sest 10 grammi tina võib tulla igalt poolt. Kaua nii vastu ei pea, ei füüsis ega moraal. Ja just viimane on iga sõjajõu alus; kui murdub moraal ehk võitlustahe, siis ei suuda ükski üksus võidelda ka füüsiliselt.

Kuidas seda saavutada?
Nagu öeldud, siis iga vähegi terve mees ajateenistusse. Selle jooksul õpetatakse lisaks nii üksuses kui üksi metsavennana tegusemisele ka vastutust oma püsivate kohustuste eest peale teenistust. Iga reservväelane saab kohustuslikus korras koju kaasa automaadi, lahingkomplekti ja elementaarse varustuse, millega sõtta minna. Ei ole ennekuulmatu; sama nõue kehtib näiteks Šveitsis ja keegi ei nurise. Igaüks ka Eestis saab sooritada relvaeksami ja omale relva koju osta (Eestis on ca 30 000 relvaomanikku politseiregistris). Seega oleks normaalne, et iga reservväelane vastutab oma relva ja varustuse turvalise hoidmise eest. Ta võib seda kasutada vaid sõja korral, õppekogunemisel ja enesekaitseks. Kui kodanik läheb välismaale, siis saab ta tuua oma relva ajutisele hoiule kohalikku Kaitseliidu malevasse ning naastes peab selle jällegi koju viima esimesel võimalusel. Vaid nii on võimalik tagada kiire ja täielik kogu võitlusvõimelise rahva mobiliseerimine kui tahes kiires olukorras.

Kõik need, kelle tervis ei kannata ka treenides 30 kg varustusega ringi liikuda, tuleb saata asendusteenistusse. Appi kiirabile, haiglatele, hooldekodudele, päästjatele ja igale poole mujale, kus ülejäänud elanikkonnal on tarvis tuge ellujäämiseks sõja korral. Elanikkonna kaitse ja nende ellujäämise tagamine on sama suure tähtsusega kui vastase vastu võitlemine, kui mitte suuremgi. Ka sõja korral on tarvis tagada päästetööd, majutus, toit, vesi, meditsiiniline tugi ning samuti noorema põlvkonna harimine. Vajadus sellise hoolekande järgi kasvab kordades suuremaks kui meil on rahuajal töökäsi nende teenuste tagamisel. Asendusteenistuses koolitatud inimesed on ainuvõimalik lahendus muu elanikkonna ellujäämisvõimaluste suurendamiseks. See ei ole ahistamine või odava tööjõu kasutamine, vaid kõigi kodanike põhiseaduslik kohustus kaitsta oma riiki ja rahvast rasketel aegadel. See on tasu selle eest, mis ühiskond on kodaniku arengusse ja turvalisusse panustanud. Keegi teine ei tule seda tegema meie eest.

Kes suudaks sellist süsteemi arendada ja koos hoida?
Meil on selleks olemas täiesti unikaalne organisatsioon – Kaitseliit. Just nemad on üle terve maa paiknev ja organiseeritult kaitsevõime arendamise suunas tegutsev võrgustik. Igas maakonnas ja igas vallas on kaitseliitlasi. Just nende juhendada peavad olema kõik reservväelased üle terve maa. Kaitseliidu allüksuste pealikud korraldavad kohalikud kaitseplaanid ja juhtimise sõja korral. Kaitseliitlastele, kui põhjalikumalt väljaõpetatud võitlejatele tuleb koju anda peale automaadi ka raskemad üksuse relvad – granaadiheitjad, lühimaa õhutõrjeraketid, miinid ja muu selline. Eesmärk on äkkrünnaku korral olla valmis agressiivselt vastase vastu tegutsema kohe ja iseseisvalt, mitte peale kogunemist kuskile lao juurde, mille vastase diversandid võivad olla selleks ajaks juba hävitanud.
Täielik hajutamine ja momentaalne lahingvalmidus on võtmesõnad. Vähemalt kord aastas tuleb teha nii relvastuse kui ka lahingvarustuse kontrolle ja värskendada oskusi nii relvade käsitlemise kui võitlusviiside osas. Lihtne ja tõhus – see ongi baasalus totaalkaitsele, millest kõik räägivad, kuid mida ei suudeta praktiliselt sisustada.

Kaitsevägi arendab oma kahte brigaadi regulaarse sõjapidamise võimeks. Ka see on vajalik ja peab toimima sünkroonis kogu eelnenud kontseptsiooniga. Siiski peab olema prioriteet just rahvaväe arendamine, mis suudab vastasele kohe vastu panna üle terve maa. Alles siis, kui see on tagatud, saab kulutada raha kalli rasketehnika ostmiseks. See suudab küll korraga rohkem, kuid siiski väga kitsastes lõikudes (üks täielikult komplekteeritud mehhaniseeritud brigaad ründab maksimaalselt 6 km laiusel maa-alal) ja soodsates tingimustes. Viimaste loomist saab tagada just massiline reservvägi Kaitseliidu juhtimisel. Tarbetu lisada, et kaitseeelarvet tuleb ka vastavalt Kaitseliidu tarbeks vastavalt kohendada. Praegune alla 8% on lihtsalt häbiväärne.

Tõeline heidutus
Selline vägi ongi tõeline heidutus, meie universaalne hübriidkaitse igasuguste sõjaliste ohtude vastu ja paneb väga tõsiselt mõtlema iga vastase, et kas tasub ikka nokkima tulla. Vaja on vaid vastavat koolitust ja usaldust oma inimeste vastu. Relv, laskemoon, relvakapp ja elementaarne varustus maksavad maksimaalselt 1500 eurot reservväelase kohta, mis on 100 tuhande mehe varustamiseks suurusjärgus hiljuti soetatud lahingmasinate hanke hinnaga (NB! Kümned tuhanded käsitulirelvad on juba olemas). Kuid seevastu saaksime vaid mõne kilomeetrise rünnakuriba asemel tervet riiki katva tuld sülgava võrgustiku, mis kurnab ja kulutab vastast pidevalt ja tigedalt ning mille vastu on võidelda väga keeruline. Šveits suudab ja usaldab, kuidas meie siis mitte?
Lisaks, uskuge mind, et väheneb ka oluliselt varavastaste kuritegude arv, sest ka vargad ei ole enesetapjad. Kui ikka suure tõenäosusega võid vargile minnes tina saada, siis on kindlasti tervislikum ausat tööd otsida.

Usk, lootus, relvastus
Selline heidutus- ja kaitsemudel on lihtne, soodne, suhteliselt kiirelt tehtav ja mis peamine – tõhus. Ei midagi utoopilist. Hübriidsõdade ajastul ka suhteliselt ainumõeldav. Et saada vastu hübriidohtudele, pead muutuma ise veelgi enam hübriidseks. Ja nii me suudaks ennast ka kaitsta üksi, juhul kui liitlased appi ei jõua. Toimis meie oma vastu nii Afganistanis kui Iraagis (mida me ei taha enam meenutada), kus vastase organiseeritus, relvastus ja varustatus olid olematus seisus kui see, mis meil on tegelikult võimalik luua. Me suudaks palju paremini. Teeme ära ja tunneme ennast julgelt. Kontrollifriikidel, paraadiohvitseridel, patsifistidel ja oma rahva kartjatel tõusevad selle mõtte peale küll kõik ihukarvad püsti, kuid uskuge, see on parem lahendus, kui see, et vastase 10 grammi tina teie mured ühel päeval lõpetaks, mis võib kergelt juhtuda senisel suurriigi armee minimudeli kursil jätkates.