Rene Toomse, Nihilist 13.02.2015
Ei, see ei ole riigipöördele õhutamine.
See siin on tõsine soovitus luua oma enda riigi tõeline kaitsevõime,
midagi nii tõsist, et Venemaa ei taha isegi mõelda meiega nokkimisele.
Ukraina läbirääkimised just lõppesid uue lootusekiirega rahule, kuid
midagi ei ole lõplik ja Venemaa poolt on see tõenäoliselt vaid ajutine
tagasitõmbumine impeeriumi taastamise eesmärkidest. Me peame oma
riigikaitse arendama nüüd päris kaitseks ja reaalseks heidutuseks, mis
iganes ohu, kas idast või ka mõrvarlike kavatsustega islamistide vastu.
NATO on tore klubi, kuid järjest lahjemaks muutub muskel, vaatamata
lubadustele ja plaanidele. Me ei saa sellele kogu oma iseseisvuse
puutumatust rajada. USA läheb kohe tagasi sõtta Lähis-Itta ja nende
kaitse-eelarve kärped ei võimalda neil enam kahte sõda pidada, seega
jääb nende toetus meie suunal nõrgemaks. Euroopa riikide vägedes
olukorrast pole pikemalt mõtet rääkidagi. On viimane aeg ise oma kodutöö
ära teha. Me võime uskuda ja loota, kuid tuleb ka ise meheks olla.
Seega kogu elujõuline rahvas tuleb relvastada ja see on parim heidutus
igaühe vastu, kes meie riigile halba soovib. Keegi ei taha tulla tüli
nokkima riigiga, kus iga põõsas, iga aken on kui dzott, millest su pihta
antakse tuld igal pool, ümberringi. Ei jagu kellelgi nii palju
Matrossoveid, et tuhandeid tulepesasid katta.
See on tehtav
Kõlab hullumeelselt? Üldsegi mitte; see on väga lihtsalt tehtav.
Kõige aluseks on riigi usaldus oma rahva vastu. Riik, kes oma rahvast ei
usalda, ei usalda iseennast, sest rahvas ongi riik. Kõige algus on
ajateenistus. Hetkel võetakse kohustuslikku ajateenistuse heal juhul
vaevu pool vastavasse ikka jõudnud meeskodanikke. Paljud ei läbi nõutud
tervisekontrolli, paljud viilivad. Eesmärk peab olema maksimaalne arv
inimesi ja minimaalsete tervisenõuetega ajateenistusse. Kõik need, kes
relva kanda tõesti ei jaksa, kuid mõistus kodus, peavad läbima
asendusteenistuse. Numbrite keeles rääkides: aastas jõuab Eestis
ajateenistuse ikka üle 6000 noore mehe; kokku on igal aastal üle 200
tuhande mehe sisuliselt võitlusvõimelised (18-50 a), ehk see on meie
potentsiaalne reserv sõja korral. Rohkem veelgi naiskodanikke. Seega
realistlik eesmärk on saavutada vähemalt 100 tuhandene reservvägi
ainuüksi meeskodanike arvelt.
Vale on dogma, mis kirjutatud uude riigikaitse arengukavasse, et kasu
on vaid täielikult varustatud üksustest sõja korra ja selletõttu on
piiratud ennast vaid 21 000 reservväelasega. Kasu on igast relvaga
kodanikust, sest just massiliselt relvastatud rahvas on iga vastase
suurim õudusunenägu. Nad on igal pool ja sa ei tea kunagi, kust tina
võid saada. Ükski paik ei ees, küljel ega taga või isegi hõivatud
territooriumi sees ei ole turvaline. Kordagi ei saa sa ennast lõdvaks
lasta, sest 10 grammi tina võib tulla igalt poolt. Kaua nii vastu ei
pea, ei füüsis ega moraal. Ja just viimane on iga sõjajõu alus; kui
murdub moraal ehk võitlustahe, siis ei suuda ükski üksus võidelda ka
füüsiliselt.
Kuidas seda saavutada?
Nagu öeldud, siis iga vähegi terve mees ajateenistusse. Selle jooksul
õpetatakse lisaks nii üksuses kui üksi metsavennana tegusemisele ka
vastutust oma püsivate kohustuste eest peale teenistust. Iga
reservväelane saab kohustuslikus korras koju kaasa automaadi,
lahingkomplekti ja elementaarse varustuse, millega sõtta minna. Ei ole
ennekuulmatu; sama nõue kehtib näiteks Šveitsis ja keegi ei nurise.
Igaüks ka Eestis saab sooritada relvaeksami ja omale relva koju osta
(Eestis on ca 30 000 relvaomanikku politseiregistris). Seega oleks
normaalne, et iga reservväelane vastutab oma relva ja varustuse
turvalise hoidmise eest. Ta võib seda kasutada vaid sõja korral,
õppekogunemisel ja enesekaitseks. Kui kodanik läheb välismaale, siis
saab ta tuua oma relva ajutisele hoiule kohalikku Kaitseliidu malevasse
ning naastes peab selle jällegi koju viima esimesel võimalusel. Vaid nii
on võimalik tagada kiire ja täielik kogu võitlusvõimelise rahva
mobiliseerimine kui tahes kiires olukorras.
Kõik need, kelle tervis ei kannata ka treenides 30 kg varustusega
ringi liikuda, tuleb saata asendusteenistusse. Appi kiirabile,
haiglatele, hooldekodudele, päästjatele ja igale poole mujale, kus
ülejäänud elanikkonnal on tarvis tuge ellujäämiseks sõja korral.
Elanikkonna kaitse ja nende ellujäämise tagamine on sama suure
tähtsusega kui vastase vastu võitlemine, kui mitte suuremgi. Ka sõja
korral on tarvis tagada päästetööd, majutus, toit, vesi, meditsiiniline
tugi ning samuti noorema põlvkonna harimine. Vajadus sellise hoolekande
järgi kasvab kordades suuremaks kui meil on rahuajal töökäsi nende
teenuste tagamisel. Asendusteenistuses koolitatud inimesed on
ainuvõimalik lahendus muu elanikkonna ellujäämisvõimaluste
suurendamiseks. See ei ole ahistamine või odava tööjõu kasutamine, vaid
kõigi kodanike põhiseaduslik kohustus kaitsta oma riiki ja rahvast
rasketel aegadel. See on tasu selle eest, mis ühiskond on kodaniku
arengusse ja turvalisusse panustanud. Keegi teine ei tule seda tegema
meie eest.
Kes suudaks sellist süsteemi arendada ja koos hoida?
Meil on selleks olemas täiesti unikaalne organisatsioon – Kaitseliit.
Just nemad on üle terve maa paiknev ja organiseeritult kaitsevõime
arendamise suunas tegutsev võrgustik. Igas maakonnas ja igas vallas on
kaitseliitlasi. Just nende juhendada peavad olema kõik reservväelased
üle terve maa. Kaitseliidu allüksuste pealikud korraldavad kohalikud
kaitseplaanid ja juhtimise sõja korral. Kaitseliitlastele, kui
põhjalikumalt väljaõpetatud võitlejatele tuleb koju anda peale automaadi
ka raskemad üksuse relvad – granaadiheitjad, lühimaa õhutõrjeraketid,
miinid ja muu selline. Eesmärk on äkkrünnaku korral olla valmis
agressiivselt vastase vastu tegutsema kohe ja iseseisvalt, mitte peale
kogunemist kuskile lao juurde, mille vastase diversandid võivad olla
selleks ajaks juba hävitanud.
Täielik hajutamine ja momentaalne lahingvalmidus on võtmesõnad.
Vähemalt kord aastas tuleb teha nii relvastuse kui ka lahingvarustuse
kontrolle ja värskendada oskusi nii relvade käsitlemise kui
võitlusviiside osas. Lihtne ja tõhus – see ongi baasalus totaalkaitsele,
millest kõik räägivad, kuid mida ei suudeta praktiliselt sisustada.
Kaitsevägi arendab oma kahte brigaadi regulaarse sõjapidamise
võimeks. Ka see on vajalik ja peab toimima sünkroonis kogu eelnenud
kontseptsiooniga. Siiski peab olema prioriteet just rahvaväe arendamine,
mis suudab vastasele kohe vastu panna üle terve maa. Alles siis, kui
see on tagatud, saab kulutada raha kalli rasketehnika ostmiseks. See
suudab küll korraga rohkem, kuid siiski väga kitsastes lõikudes (üks
täielikult komplekteeritud mehhaniseeritud brigaad ründab maksimaalselt 6
km laiusel maa-alal) ja soodsates tingimustes. Viimaste loomist saab
tagada just massiline reservvägi Kaitseliidu juhtimisel. Tarbetu lisada,
et kaitseeelarvet tuleb ka vastavalt Kaitseliidu tarbeks vastavalt
kohendada. Praegune alla 8% on lihtsalt häbiväärne.
Tõeline heidutus
Selline vägi ongi tõeline heidutus, meie universaalne hübriidkaitse
igasuguste sõjaliste ohtude vastu ja paneb väga tõsiselt mõtlema iga
vastase, et kas tasub ikka nokkima tulla. Vaja on vaid vastavat
koolitust ja usaldust oma inimeste vastu. Relv, laskemoon, relvakapp ja
elementaarne varustus maksavad maksimaalselt 1500 eurot reservväelase
kohta, mis on 100 tuhande mehe varustamiseks suurusjärgus hiljuti
soetatud lahingmasinate hanke hinnaga (NB! Kümned tuhanded
käsitulirelvad on juba olemas). Kuid seevastu saaksime vaid mõne
kilomeetrise rünnakuriba asemel tervet riiki katva tuld sülgava
võrgustiku, mis kurnab ja kulutab vastast pidevalt ja tigedalt ning
mille vastu on võidelda väga keeruline. Šveits suudab ja usaldab, kuidas
meie siis mitte?
Lisaks, uskuge mind, et väheneb ka oluliselt varavastaste kuritegude
arv, sest ka vargad ei ole enesetapjad. Kui ikka suure tõenäosusega võid
vargile minnes tina saada, siis on kindlasti tervislikum ausat tööd
otsida.
Usk, lootus, relvastus
Selline heidutus- ja kaitsemudel on lihtne, soodne, suhteliselt
kiirelt tehtav ja mis peamine – tõhus. Ei midagi utoopilist.
Hübriidsõdade ajastul ka suhteliselt ainumõeldav. Et saada vastu
hübriidohtudele, pead muutuma ise veelgi enam hübriidseks. Ja nii me
suudaks ennast ka kaitsta üksi, juhul kui liitlased appi ei jõua. Toimis
meie oma vastu nii Afganistanis kui Iraagis (mida me ei taha enam
meenutada), kus vastase organiseeritus, relvastus ja varustatus olid
olematus seisus kui see, mis meil on tegelikult võimalik luua. Me
suudaks palju paremini. Teeme ära ja tunneme ennast julgelt.
Kontrollifriikidel, paraadiohvitseridel, patsifistidel ja oma rahva
kartjatel tõusevad selle mõtte peale küll kõik ihukarvad püsti, kuid
uskuge, see on parem lahendus, kui see, et vastase 10 grammi tina teie
mured ühel päeval lõpetaks, mis võib kergelt juhtuda senisel suurriigi
armee minimudeli kursil jätkates.
