Major Rene Toomse, PhD
Kaitseliidu peastaap
„Tulevad,“ ütles Mait ja tugevdas haaret ümber Gromi käepideme. „Sina vasak, mina parem,“ vastas Karl ja libistas sõrme oma Gromi päästikule. „Vasak lukus,“ kostis Mait. „Parem lukus, kolm, kaks, üks, tuld!“ ütles Karl ja mõlemad vajutasid korraga oma relvade päästikule. Samal ajal kui mehed ennast maapinna ligi surusid, liikusid kaks raketti tulejuttide ja valgete suitsusabadega kiirelt horisondil ennast nende suunas keeranud kopterite suunas.
Hetkel kui mõlemad kopterid
tabamused said, jõudsid vastase kolonnile varitsuse teinud jao liikmed oma
okstega varjatud ATVde ja maasturite juurde, kinnitasid kiirelt relvad ja
varustuse ning liikusid kahte metsasihti mõõda alast eemale.
Mait ja Karl veendusid hetke,
et mõlemad kopterid langesid loperdades maapinna poole ja ei kujutanud varitsusest
eemalduvale jaole ohtu. Langevate kopterite ja meeste positsiooni vahel orus
oli peatunud vastase kolonn, milles suitses kaks soomukit. Teistest masinatest
jalastus vastane ennast jooksuga ringkaitsesse, kuid neil polnud enam kedagi
sihikule võtta. Nad ei teadnud, et neid äsja varitsenud jagu mõtles juba
järgmise varitsuse peale mõne kilomeetri kaugusel nende liikumissuunal.
Kahjude saldo inimeludes:
vastane eeldatavasti vähemalt 24 meest, meie 0. Kulud rahas: vastane ca 23,
meie 0,3 miljonit eurot ehk meie 1 euro eest kulutasime vastase 77 eurot.(1)
Selline võiks näha välja üks paljudest varitsustest vastase kulutamisel. Olukorras, kus vastasel on õhutoetus kas kopterite või droonidega, on varitsust tegeval jaol raske ennast lahti rebida ja puhta nahaga pääseda.
Kui positsioonil saab veel peita ennast termokaamerate vaatluse eest puuvõrade ja ka kehast eemale hoidva telkmantli vahekihi alla, siis liikudes paljastub võitlejate soojusjälg halastamatult. Maastikku kasutades saab eemalduv jagu ennast hoida varitsetud vastase kolonni pardarelvade eest, kuid õhust on nad siiski näha. Piisab vaid kopteril nende jälg üles võtta ja automaatkahurite või rakettide karistus on kiire tulema. Seega tuleb jätkusuutlikkuseks ja ellujäämiseks paratamatult lisada maapealsetele varitsustele ka õhuvaritsuse kiht.
Maakaitseüksustele, tegelikult mitte ühelegi meie väeüksustest, ei ole praegu ette nähtud kergeid kantavaid ülilühimaa (VSHORAD – very short air defence) õhutõrjerakette (MANPADS – man portable air defence system). Nende järele on aga tõsine vajadus, kui me soovime maakaitsega saavutada tõhusust, mida neilt oodatakse – vastase järjepidev füüsiline ja moraalne kulutamine.
|
Väga lühikese
maa õhutõrje |
kuni 10 km |
|
Lühimaa õhutõrje
|
kuni 20 km |
|
Keskmaa õhutõrje
|
kuni 75 km |
|
Kaugmaa õhutõrje
|
75 km ja üle
selle |
Kõrgeimal tasandil käib küll arutelu keskmaa õhutõrjevõime loomiseks (3) , mis on igati vajalik, kuid need vahendid ei saaks toetada maakaitse väikeüksusi. Nende ülesanne on teine. Kahetsusväärsel kombel ei ole ülilühimaa õhutõrjevõime hankimine sisuliselt üldse olnud kaitsevaldkonna aruteludes, kuid just see võib osutuda üheks olulisemaks heidutuseks vastase õhuvahenditele. Mitmed näited ajaloost räägivad selle poolt.
AJALUGU TOETAB
Kümneaastane Nõukogude-Afganistani sõda (1979–1989) hakkas läbi saama pärast seda, kui ameeriklased otsustasid 1986. aastal saata vastupanuvõitlejatele tuhandeid õhutõrjerakette Stinger. Selle üle võib vaielda, kas see kiirendas sõja lõppu või oli venelastel väljatõmbamise otsus tehtud juba varem. Igal juhul vähendas see Nõukogude kopterite ja lennukite senist karistamatuse tunnet ja tõhusust ning kärpis ka õhulaevastikku väidetavalt ligi 270 õhuvahendi võrra (4) .
Kuigi üldiselt peetakse MANPADSi vähetõhusaks kiirete lennukite vastu, suutsid tšetšeenid väidetavalt lasta 2000. aastal alla kaks madalalt lendavat SU-24MRi ja ühe SU-25. Tõenäoliselt tehti seda Afganistanist toodud Stingeritega5. Esimese sõja ajal tõid nad alla vähemalt neli helikopterit, kasutades Nõukogude päritolu süsteeme SA-7/14 ja Igla. Muuhulgas kasutasid tšetšeenid osavalt ka TT-granaadiheitjaid kopterite allalaskmiseks lähidistantsil (6).
Gruusia sõjas 2008. aastal said grusiinid õlaltlastavate rakettidega väidetavalt pihta vähemalt kolmele Su-25le. Lühikese sõja lõpuks olid praktiliselt kõik teised õhutõrjesüsteemid, nagu suured radarid, mobiilsed keskmaarelvad ja isegi õhutõrjekahurid, saanud tõsiselt kannatada või langenud vastase kätte (7). Gruusia oli 2007. aastal ostnud ka 30 Poola päritolu süsteemi Grom ja 100 raketti (8).
Ukraina separatistid said üsna konflikti alguses oma õhutõrjerelvadele täiendust, milles oli suur osakaal MANPAD- relvasüsteemidel Igla ja Strela. Juba 2014. aasta esimesel poolel kandis Ukraina õhuvägi olulisi kaotusi ja oli sunnitud loobuma madalatest luure- ja ründelendudest, samuti tegevustest kopteritega (9).
Tänavu 24. veebruaril alanud Venemaa sõda Ukraina vastu pakkus juba päris alguses tõestust kantavate õhutõrjerakettide kasulikkusest. Üllatusliku ja ülbe kopteridessandi jooksul sõja esimesel päeval Hostomeli lennuväljale Kiievi lähistel lasti ülilühimaa õhutõrjerakettidega alla 6–7 kopterit, sh kaks Ka-52 Alligatorit (10). Artikli ilmumise ajaks olid teised riigid neid vahendeid ukrainlastele juurde tarninud juba sadu (11).
NAABRID PEAVAD OLULISEKS
Leedu relvavennad on otsustanud, et nendele on õlaltlastavad õhutõrjeraketid olulised. 2014. aastal sõlmiti 34 miljoni eurone leping Poolaga seal toodetavate raketisüsteemide Grom ostmiseks, mis tänaseks on täies mahus ka tarnitud. Lisaks olid neil juba alates 2006. aastast relvastuses sama kategooria süsteemid Stinger. Leedu relvajõud on hinnanud lühimaa MANPAD-süsteemide lisahanke üheks kõrgemaks prioriteediks, sest neid saavad kasutada ettepaigutatud või eraldi võitlevad väikeüksused (12). Kuigi viimase tehingu detaile pole avalikuks tehtud, on spekuleeritud, et 2014. aastal sai Leedu partii 12 seadeldise ja 60 raketiga hinnanguliselt 4,8 miljoni euro eest, mis teeks sel juhul ühe lasu hinnaks 80 000 eurot (13).
PIORUN GROM tehnilised andmed
|
Raketi
lennukaugus |
500-5500 m |
|
Raketi
lennukõrgus |
kuni 3500 m |
|
Raketi keskmine
kiirus |
580 m/s |
|
Lahingkaal |
18,5 kg |
Läti relvajõud ostsid raskematele õhutõrjerelvadele täienduseks 2018. aastal õlaltlastavad Stingeri raketisüsteemid. „Olen väga uhke ja rahul Stingeri õhutõrjesüsteemide hankega, kuna need raketid tõstavad oluliselt meie sõjalist võimsust. Enamgi veel, õhutõrje on praegu meie üks peamisi prioriteete. /–/. Iga üksus, kaasa arvatud rahvuskaart [Zemessardze], saab oluliselt kasu tänu sellele hankele,“ ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis pressiteates (14).
Põhjanaabrid soomlased sõlmisid 2014. aastal 90 miljoni eurose lepingu Stingeri raketisüsteemide ostuks Ühendriikidest, et vahetada välja varem kasutusel olnud Vene päritolu relvasüsteemid (15).
FIM-92 Stinger tehnilised
andmed
|
Raketi
lennukaugus |
500-4750 m |
|
Raketi
lennukõrgus |
kuni 3800 m |
|
Raketi keskmine
kiirus |
640 m/s |
|
Lahingkaal |
15,7 kg |
Eesti relvajõududes esindab praegu lühimaa õhutõrjet vaid üks õhutõrjepataljon 1. jalaväebrigaadi koosseisus, mille raketisüsteemid on mõeldud brigaadi manöövrite kaitseks ja oma tüübilt nõuavad kõik liigutamiseks transpordivahendeid (16). Seega kõigil teistel üksustel puudub praegu igasugune kaitse õhuründevahendite vastu. Teadaolevalt ei ole Eestis praegu ühtegi MANPAD-süsteemi.
MANPADS on atraktiivne ja tõhus väikeüksuse ning partisani relv. Seda on lihtne peita, kerge kanda (kuni 20 kg) ja vastasel raske avastada, enne kui rakett on juba teele pandud. Kaug- ja keskmaa õhutõrjesüsteeme on raskem varjata ja kaitsta. Vastase õhuoperatsioonide eelduseks on see, et oma lende ohustavad teise poole õhutõrjevahendid tuleb hävitada esimeses järjekorras. Peale nende elimineerimist on ju õhk vaba.
Kogu maad kattev ülilühimaa õhutõrje maakaitsjate kätes piltlikult igas linnas, külas ja metsas oleks aga üsna tõsine ebameeldivus, eriti vastase maavägede lähiõhutoetusele (CAS – close air support), kopteritele ja ka transpordilendudele, kuid see töötab ka järjest arenevate droonide vastu. Tõhususe eeldus oleks muidugi relvasüsteemide arvestatav kogus ja hajutatus üle kogu maa.
Kantavad õhutõrjeraketisüsteemid tõstaksid oluliselt maakaitserühmade ja -jagude ellujäämisvõimet. Elus püsiv üksus saab aga vastast korduvalt uuesti rünnata, suurendades sellega tema kulusid nii eludes kui tehnikas mitu korda rohkem, kui suudaks ilma õhutõrjevõimeta üksus. Aeg oleks tõsiselt mõelda vastavate relvasüsteemide hangetele maakaitseüksuste tarbeks, nagu on teinud meie lähinaabrid.
(1) Mi-28
hind ca 10 miljonit eurot ja BTR-90 ca 1,5 miljonit eurot. Grom õhutõrjeraketi
maksumus eeldatavasti ca 80 000 eurot. Spike SR TT-raketi maksumus
eeldatavasti ca 70 000 eurot.
(2) Andrei Šlabovitš
(2014). Ukraina õppetunnid: tänapäevane õhutõrje ja vananenud
õhuründevahendite taktika. Sõdur 5/2014, lk 55, https://issuu.com/sodur/docs/sodur0514_veeb.
(3) ERR
(30.11.2021). Täitevvõim ei innustu riigikogulaste soovist laenu toel
õhutõrjet luua, https://www.err.ee/1608420485/taitevvoim-ei-innustu-riigikogulaste-soovist-laenu-toel-ohutorjet-luua.
(4) Christopher
Woody (2018). 'A fighting war with the main enemy': How the CIA helped land
a mortal blow to the Soviets in Afghanistan 32 years ago. Insider, https://www.businessinsider.com/32-year-anniversary-of-first-stinger-missile-use-in-afghanistan-2018-9.
(5) John R.
Bartak (2005), Mitigating the MANPADS Threat: International Agency, U.S., and Russian
Efforts, Thesis. Naval Postgraduate School, lk 12, http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:WLG4mj7ComkJ:nisat.prio.org/misc/download.ashx%3Ffile%3D65083+&cd=17&hl=et&ct=clnk&gl=ee.
(6) Joss
Meakins (2017). The Other Side of the COIN: The Russians in Chechnya. Small
Wars Journal, https://smallwarsjournal.com/jrnl/art/the-other-side-of-the-coin-the-russians-in-chechnya
(7) David
Axe (2020). In 2008, Georgia’s Missile Crews Bloodied the Russian Air
Force—Now They’re Getting Ready To Do It Again. Forbes, https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2020/09/14/in-2008-georgias-missile-crews-bloodied-the-russian-air-force-now-theyre-getting-ready-to-do-it-again/?sh=3038d4e2f779
ja Said Aminov (2008). Analysis: Georgia’s Air Defence in the August War.
defenceWeb, https://www.defenceweb.co.za/aerospace/aerospace-aerospace/analysis-georgias-air-defence-in-the-august-war/
(8) Portable
anti-aircraft missile system Grom ("Thunder"). Missilery.info, https://en.missilery.info/missile/grom
(9) Andrei Šlabovitš
(2014). Ukraina õppetunnid: tänapäevane õhutõrje ja vananenud
õhuründevahendite taktika. Sõdur 5/2014, lk 55, https://issuu.com/sodur/docs/sodur0514_veeb
(10) Tim Robinson (2022). Air War over Ukraine – the first days, https://www.aerosociety.com/news/air-war-over-ukraine-the-first-days/
(12) Leedu
kaitseministeerium (2014). Lithuanian
soldiers are training to operate air defence missile systems GROM in Poland, https://kam.lt/en/news_1098/news_archives/news_archive_2014/news_archive_2014_-_11/lithuanian_soldiers_are_training_to_operate_air_defence_missile_systems_grom_in_poland
(13) Top War
(2018). "Manual" air defense systems. Part of 8. MANPADS Grom, https://en.topwar.ru/149095-ruchnye-kompleksy-pvo-chast-8-pzrk-grom.html
(14) Läti
kaitseministeerium (2018). Latvia to buy Stinger air-defence Systems. https://www.mod.gov.lv/en/news/latvia-buy-stinger-air-defence-systems
(15) Helsinki Times (2014). Finland to splash on US-made Stinger missiles, https://www.helsinkitimes.fi/finland/finland-news/domestic/9101-finland-to-splash-on-us-made-stinger-missiles.html
(16) Eesti
Kaitsevägi (2021). Õhutõrjepataljon, https://mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/ohutorjepataljon/
