Maakaitse kolmas tulemine. Vaade lähiajalukku ja jätkuvad väljakutsed.

Avaldatud Sõdur 03/21 lk 36-45

Maakaitse kolmas tulemine. Vaade lähiajalukku ja jätkuvad väljakutsed.

Major Rene Toomse, PhD

Me mõtleme liiga väikselt, nagu konn kaevu põhjas. Ta arvab, et taevas on vaid nii suur kui kaevu suue. Kui ta üles tuleks, oleks tal hoopis teine vaade.

Mao Zedong

Sõduris nr 1, märts 2021, toimus eraldi artiklites väike diskussioon endise Kaitseliidu ülema kindralmajor Meelis Kiili ja praeguse Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel Eero Rebo vahel maakaitse olemusest ja arengutest. Kindrali kirjutisest kostab etteheiteid nii mõnelegi praegusele tegevusele; peastaabi ülema loost selgitusi, miks just nii. Tehniliselt on ajakirja sattunud artiklid küll vastupidises järjekorras, kuid see ei sega mõtleval lugejal arusaamast, et üks lugu on vastus teisele.

Kokkuvõtlikult, kindral Kiili ei ole peamiselt rahul eraldiseisvate kaitseringkondade staapide mehitamisest loobumisega ja sisuliselt uuesti juhtmalevate tekitamisega ja neile lisaülesannete andmisega ringkonna tasandil; kolonel Rebo põhjendab seda vajalike inimeste puudumisega, mis ei jätnud alternatiivi. Peab tunnistama, et mõlema mehe jutus on head ja õiged argumendid, kuid tekib küsimus – kas see on siiski peamine maakaitse murekoht?

Luure kui pusle

Rene Toomse, "Luure kui pusle", Kaitse Kodu! nr 8 [88/530] 2008, lk 21-23.

Luurel ja luurajatel on läbi aegade olnud teatud müstiline oreool. Tõenäoliselt tuleb see sellest, et oma põhitegevuses näevad nad teisi, jäädes ise nähtamatuks ja ka nende vaprus, liikudes kaugel oma jõudude toetusest vaenlase läheduses, on meeliköitev ning lugupidamist, kuid samas ka kadedust äratav. Luureteemat ümbritseb igal ajastul ja igas riigis teatud salapära, tihti luurajaid peljatakse ja samas imetletakse. Luurevaldkond tervikuna on aga palju suurem ja süsteemsem kui enamus tavainimesi ette kujutab.

Motoriseeritud luure - kiire ja terav

Rene Toomse ja Rainek Kuura, "Luure kui pusle V: Motoriseeritud kohaluure - kiire ja terav", Kaitse Kodu! nr 4 [88/534] 2009, lk 27-31.

Selles artiklis on vaatluse all operatiiv-taktikalise staabi (kaitseringkonna) mobiilne luureüksus (nimetame selle tinglikult skautluureks) ja manööverüksuste (brigaad ja pataljonid) luureallüksused soomustamata maasturitel (soft skin). Selliste üksuste väljaõpe ja tegutsemise meetodid on väga sarnased, peamised erisused seisnevad kasutamise eesmärkides ning ulatustes. Omaette teema on soomusluure (armoured recce), mida tavaliselt kasutatakse soomustatud manööverüksuste juures ja selle käsitlus tuleb eraldi mõnes järgnevas numbris.  

Kaugluure – püsiv vaatlus võtmekohtades

Rene Toomse ja Martin Plaser, "Luure kui pusle III: Kaugluure püsiv vaatlus võtmekohtades", Kaitse Kodu 2 [86/532] 2009, lk 12-15.

Kaugluure ja –vaatlus (Long Range Recoinnassance and Surveillance) on luuremeetod, millega sõjategevust või operatsiooni juhtiv ülem saab koguda informatsiooni operatiiv-taktikalist tähtsust omavatest huvialadest. Sellised luureüksused ei pruugi olla otseselt seotud manööverüksustega, vaid nad tagavad informatsiooni vaenlase liikumiste, suuruse ja olukorra kohta sügaval vastase tagalas, jäädes ulatuselt siiski peamiselt oma riigi territooriumile, mille me oleme pidanud näiteks viivituslahingute käigus vastasele loovutama. Kaugluuret nimetatakse ka süvaluureks (Deep Recce), mis tuleneb nende üksuste paiknemisest operatsioonilises raamistikus (Operational Framework), kus see luureliik katab huvialad sügaval vastase poolt kontrollitavas alas.

Erioperatsioonide üksused luurerollis – viirus vaenlase ajus

Rene Toomse ja Martin Plaser, "Luure kui pusle IV: Erioperatsioonide üksused luurerollis - viirus vaenlase ajus", Kaitse Kodu! nr 3 [87/533] 2009, lk 16-20.


Erioperatsioonide üksused ehk SOF (Special Operatsions Forces) on treenitud, ettevalmistatud ja varustatud tavaliselt tegutsema seal, kuhu teiste sõjaliste jõudude vahendid füüsiliselt ei ulatu (väljapool lahinguruumi ja otsest luurehuviala). Reeglina kasutatakse erioperatsioone strateegilisel- ja operatiivtasandil, mistõttu nimetatakse selliseid luureoperatsioone sageli strateegiliseks luureks või eriluureks (Strategic/Special Recoinnassance). SOF meeskonnad saadetakse informatsiooni koguma vaenlase tagala sügavusse, kus nad peavad saama kinnituse oma luureanalüütikute kõige olulisematele strateegilistele/operatiivsetele oletustele ja eeldustele või lükkama need ümber. Eriluure erineb oluliselt kaugluurest oma ulatuse, eesmärkide ja sageli ka meetodite tõttu. Kui kaugluure (vt KK! nr 02, 2009) piirdub territoriaalselt siiski lahinguruumi ja selle vahetu huvialaga, jäädes samas väga militaarsete meetodite piiresse, siis eriluuret teostatakse just seal, kus mõjutused terve sõjategevuse olukorrale on kõige olulisemad ja kasutatavad meetodid ei ole praktiliselt piiratud.

Kaitseväeteenistuse põhimõtted

Käimasoleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega tekkis mul küsimus, et millised võiksid olla need põhimõtted, millest seadus võiks lähtuda. Norme sõnastada kontekstis, lisaks veel sellises, mis ka tervikuna annaks tegelikult hea tulemi, on ju üsna raske. Seepärast, kui mina oleks selle seaduse looja/muutja, siis paneks ma need põhimõtted selle ruumi seinale, kus ma norme kirjutan. Iga normi juures kontrolliks, kas loodav seadusetekst on ka põhimõttega kooskõlas. Kui ei ole, siis tuleb veel normiga vaeva näha.

Kaitseväeteenistuse põhimõtted

1. Kaitsevägi (KV) väärtustab inimest, loob võimalused ja soodustab kaitseväelase arengut. Kaitseväelase areng toimub läbi koolituste ja ülemate, auastmelt vanemate poolse nõustamise. See on primaarselt suunatud kaitseväelase teadmiste ja võimete süsteemsele kasvatamisele, eesmärgiga tõsta kaitseväelase erialast kvaliteeti. Teine, kuid mitte vähemoluline, on kaitseväelase koolitamine tsiviilerialadel, millel on kaks eesmärki – esiteks toetab see tsiviilvaldkondade arengute adopteerimist KV’s ja teiseks loob see eeldused kaitseväelase edukaks toimetulekuks juhul, kui ta liigub peale teenistust tsiviiltööle. Läbiv põhimõte – KV on vastutav oma inimeste arengu eest KV hüvanguks, kuid ka kaitseväelase toimetuleku eest peale KV’st väljumist. Kaitseväelasest saab pärast teenistuse lõppu reservväelane, kelle efektiivsus võimaliku sõja olukorras sõltub paljuski tema sotsiaalsest heaolust sel ajahetkel. Lisaks, mida paremini KV teda kohtles ja ette valmistas, seda suurem on tema moraalne kohustus riigikaitsesse tagasi panustada.

Mida McChrystal’i juhis ütleb EKV’le?

Rene Toomse, "Mida ütleb kindral McChrystali juhis Eesti kaitseväele?", Sõdur nr 1-2 (65-66) märts 2010, lk 46-54.

Eelmise aasta augustist on mässutõrjeoperatsioonideks Afganistanis uus kehtiv ISAF ülema juhis, mis sõjalises keeles tähendab ülema tahte väljendust. Lisaks on alates juulist kehtiv ka uus taktikaline direktiiv (vt. kahte esimest dokumenti http://www.nato.int/isaf/docu/official_texts/). Siinsele sissejuhatusele allpool järgneb minupoolne vabatõlge juhisest, mis ei pruugi olla kõige paremini õnnestunud, kuid ehk on abiks seegi. See eessõna ja tõlge on avalikuks kasutamiseks, mingeid piiranguid ei ole.