Rene Toomse, "Mida ütleb kindral McChrystali juhis Eesti kaitseväele?", Sõdur nr 1-2 (65-66) märts 2010, lk 46-54.
Eelmise aasta augustist on mässutõrjeoperatsioonideks Afganistanis uus kehtiv ISAF ülema juhis, mis sõjalises keeles tähendab ülema tahte väljendust. Lisaks on alates juulist kehtiv ka uus taktikaline direktiiv (vt. kahte esimest dokumenti http://www.nato.int/isaf/docu/official_texts/). Siinsele sissejuhatusele allpool järgneb minupoolne vabatõlge juhisest, mis ei pruugi olla kõige paremini õnnestunud, kuid ehk on abiks seegi. See eessõna ja tõlge on avalikuks kasutamiseks, mingeid piiranguid ei ole.
Kui eelmine ISAF’i ülem tegelikult vallandati liigse sõjalise lähenemise pärast, siis kindral McChrystal on ette võtnud „totaalse muutumise“ ja pannud meie, sõjaväelaste, põhitöö – mässuliste hävitamise või vangistamise, alles prioriteetide lõpuridadesse. Ta ütleb otsesõnu välja, et siiani tehtud meetodid ongi praeguse räbala olukorra põhjustanud ja kui me enda lähenemist probleemile ei muuda, siis kaotame. Mitte üldsegi alavääristades meie seniseid saavutusi kui väga head võitlejad, tahan siiski vihjata võimalusele, et seniselt jätkates oleme trendist maha jäämas ja muutumas väikeseks väljasurevaks dinosauruseks. Vaadates kriitiliselt üle meie tegutsemise põhialused ja ennast kohandades, võime aga saavutada tunduvalt rohkem nii kaitseväe kui ka terve oma riigi jaoks.
On ütlus, et treeni nii nagu võitled, sest kohapeal ei ole aega õppida või ümber õppida. Ekslik on arvata, et kindrali sõnum on mõeldud ainult kõrgemale tasandile, see on suunatud igale sõdurile missioonipiirkonnas ja ka neile, kes sinna minemas või sealt rotatsiooni lõpus koju tulemas. See on rõhuasetusega igale jaoülemale ja sõdurile, kes oma igapäevases tegevuses kohalike elanikega silmast-silma kohtuvad ja sisuliselt keelab see kohalikega suhtlemise läbi relvasihiku. Vastupidi, see käsib suhelda iga afgaaniga, keda kohtad, nagu inimesega, nagu võrdse partneriga. Tuletan veelkord meelde, et ISAF ülem on kõrgeim ülem seal meie kaitseväelastele ja tema juhis on kohustuslik kõigile, kes talle on allutatud. Üks saksa kindral on juba karjääriga lõpparved teinud, kuna teda peeti sisuliselt vastutavaks juhise rikkumise eest suurt vastukaja tekitanud Kunduz’i õhurünnaku pärast septembris – mitte rünnaku enda, vaid ebaõnnestumise eest tagada vastav koolitus oma vägedele! Seega, kui me ei saa aru, mida McChrystal kohapeal tegelikult nõuab, võime ka meie sattuda suurtesse pahandustesse. Sisuliselt tahab ta muuta meie lähenemist, mõttemaailma ja ka kultuuri ning need ei ole asjad, mis muutuvad üleöö.
Siinkohal teeksin mõned ettepanekud seoses juhise ja direktiiviga, mis tekkisid mul peale nende lugemist:
- Teostada kõrgtasemel missioonianalüüs juhise ja direktiivi kohta, nagu sõjaväeline planeerimise protseduur ette näeb ning tulemuste põhjal koostada direktiiv missiooniväljaõppe ja kõige muu seonduva muutmiseks/täiendamiseks;
- Luua kaitseväe õppekeskus missioonipiirkondade kultuuride ja keelte õppeks (koostöös tsiviilõppejõududega);
- Tõsta oluliselt kõigi kaitseväelaste teadmiste taset missioonipiirkonna kultuurist ja olemusest;
- Muuta kohaliku keele õpe väljaõppe osaks igale sõdurile baastasemel;
- Viia HUMINT ja INFO OPS baaskoolitus iga sõduri missiooniõppe osaks;
- Luua moderne irregulaarse konflikti õppeblokk ja koolitada kõiki kaitseväelasi missiooniõppes kui ka sõjalistes õppeasutustes;
- Kaasata väljaõppesse iga võimaliku taktikalise harjutuse tarvis ANSF (Afghanistan Security Forces) mängurid, kes ei ole missiooniüksuse liikmed (võimalusel Eestis elavaid afgaane, kes on läbinud julgeolekukontrolli);
- Vaadata ümber üksuste kaitse protseduurid, leevendada nende imperatiivsust ja anda rohkem otsusõigust patrullivale ülemale (nt. kiivrite mittekandmine asulas, teejoomispeatused, mitteründav sõidustiil jms);
- Planeerida SOP’d patrull-laagrite protseduurideks kohalikes asulates meetodil, mis ei hirmuta kohalikke, kuid samas tagavad üksuse julgeoleku;
- Eraldada rahalised vahendid üksuse ülemale kohalikele juhtidele, autoriteetidele kingituste jms tarvis;
- Luua ühtne kontaktide ja õppetundide andmebaas, mis on ligipääsetav juba väljaõppe käigus, et vähendada aega ülevõtmisel üksuste vahetuses;
- Kaasata väljaõppesse ja operatsioonidele reservohvitsere/ -allohvitsere erinevatelt elualadelt, tuginedes analüüsile, millist tsiviiltoetust/ -nõustamist Eesti kontingendi operatsiooniala vajab;
- Planeerida, rahastada, käivitada ja käigus hoida eelnevale analüüsile tuginevaid abiprojekte kohaliku elanikkonna ja valitsuse toetuseks, millel on ka reaalne väärtus. Teadvustada üldsust nende edukusest nii kohapeal, Eestis kui rahvusvahelisel areenil.
Need on vaid mõned võimalikud täiendused ja neid võib rohkem selguda tõsise ning avatud mõtlemisega missioonianalüüsis. Kas suudame ükskord murda selle uskumuse, et me alati valmistume eelmiseks sõjaks?
ISAF mässutõrjeoperatsioonide juhise võtmepunktid
Afganistani inimesed on Eesmärk. Meie missioon on neid kaitsta. Suuna 95% oma ajast nendega suhete loomiseks ja koos Afganistani valitsusega tööta inimeste vajaduste rahuldamise heaks.
Saa lahti konventsionaalsest mõttemaailmast. Keskendu inimestele, mitte mässulistele. Teenides inimeste usalduse ja aidates usaldusväärsel valitsusel saavutada inimeste toetus, võtad sa vaenlaselt selle, mille kaotamist ta ei saa endale lubada – kontrolli rahva üle.
Kaasa kohalikud inimesed.
Mõtle enne kui tegutsed. Teadvusta oma tegude tagajärgi – kuidas sa sõidad, kuidas patrullid, kuidas suhtud inimestesse ja kuidas sa aitad kogukonda. Vaata oma tegusid läbi afgaani silmade. Kui me teeme kahju afgaanidele, siis külvame seemne iseenda hävinguks.
Ole kohaliku olukorra ekspert. Loo sidemed ja korralda rutiinseid kokkusaamisi (jirga). Afganistani kultuur on rajatud isiklikele suhetele. Kuula rahvast ja kohandu vastavalt. Teeni välja nende usaldus. Arenda nende omanditunnet olukorra lahendamisel. Kui nad higistavad selle nimel, siis nad ka kaitsevad seda.
Ole positiivne jõud kogukonnas; kaitse inimesi ohu eest; soodusta stabiilsust. Kasuta kohalikke majanduslikke initsiatiive, et tõsta tööhõivet ja anna noortele meestele alternatiive mässumeelsuse vastu. Nõua, et CIMIC ja teised võimekused toetaks neid püüdlusi. Aita afgaanidel lahendada afgaani probleeme.
Tee ANSF partneriks
Ela, söö, treeni, planeeri ja patrulli koos nendega; sõltuge üksteisest ning hoidke teineteist vastutavana – igal tasandil kuni üksiksõdurini. Kohtle neid kui võrdseid partnereid. Nende edukus on sinu eesmärk. Pea neist lugu; pane nad juhtima ja juhenda neid meisterlikkusele.
Loo valitsemise võime ja vastutus.
Aita kaasa ja võimalda läbipaistvat ning vastutustundlikku valitsemist igal tasandil. Nõua valitsuse ametnikelt oma rahva teenimist; toeta neid, kes seda teevad. Seisa vastu korrumpeerunud ametnikele. Inimeste kaitsmine nõuab kaitset nii füüsiliste ohtude, kui ka korruptsiooni ja võimu väärkasutuse eest. Koos oma afgaanidest partneritega tööta selle nimel, et muuta korrumpeerunud mõttemaailma, mis töötab vastu inimestele ja sinu missioonile. Kui selline käitumine ei lõpe, siis nõua afgaani kõrgemalt juhtkonnalt vastavat tegutsemist.
Saa paremaks iga päevaga.
Õpi ja kohandu keskkonnaga. Hoia oma oskused teravad. Õpi kuidas kujundada keskkonda ja kuidas saavutada paremaid efekte inimestega veel kiiremini. Kuula ja õpi oma afgaanidest kolleegidelt. Suhtle ja jaga ideid. Esita väljakutseid konventsionaalsele kogemusele kui see ei sobitu enam keskkonda. See on arukuse võitlus – õpi ja kohane kiiremini kui mässuline.
ISAF ülema juhis mässutõrje- (ja stabiilsus-) operatsioonideks
ISAF Commander’s Counterinsurgency Guidance http://www.nato.int/isaf/docu/official_texts/counterinsurgency_guidance.pdf
Meie missioon on inimeste kaitsmine.
See konflikt on võidetav kohalikku rahvast veendes, mitte vaenlast hävitades.
ISAF täidab oma missiooni kui Afganistani valitsus saavutab inimeste poolehoiu.
ISAF’i missioon on aidata Afganistani vabariigil võita mässulisi, kes ohustavad nende maad. Meie missioon on kaitsta Afganistani inimesi, sest nemad otsustavad tegelikult, kes võidab selle võitluse ja meie (Afganistani valitsus ja ISAF) peame pingutama selle toetuse nimel. Meie pingutus selle toetuse saamiseks ja hoidmiseks peab olema iga meie tegevuse sõnumiks (argument). Meie ja mässulised oleme vaidluses Afganistani inimeste tuleviku üle, kuid rahvas otsustab, kumma sõnum on atraktiivsem, veenvam ja millisel sõnumil on suurim väljavaade eduks.
Afganistani inimesed on mitmekesine etnograafiline segu, erinevate hõimudega ühiskond, millel on tugevad traditsioonid ning vääramatu sõltumatuse tunnetus. Nende maa on armistunud 30 aastase sõja tagajärjel ja nende ühiskondlik ülesehitus on tugevalt kahjustatud. Riigi nõrkus ja korruptsioon õõnestavad usku valitsusse. Ligi kaheksa aastane rahvusvaheline kohalolek ei ole toonud loodetud edu. Afganistani inimesed on skeptilised ja neil puudub aktiivne koostööhuvi kummagi poolega seni, kuni nad pole veendunud, kes tegelikult võidab.
Me peame aru saama kohalikest inimestest ja vaatama kõike läbi nende silmade. Me peame keskenduma nende hirmudele, frustratsioonile ja lootustele. Me ei võida seda sõda lihtsalt hävitades mässulisi. Me aitame Afganistani inimestel võita mässulisi pakkudes neile turvalisust, neid kaitstes hirmutamise, vägivalla ja ärakasutamise eest ning me peame tegutsema viisil, mis peab lugu nende kultuurist ja religioonist. See tähendab, et me peame muutma viisi, kuidas me mõtleme, tegutseme ja korraldame operatsioone. Me peame kaasama inimesed kui aktiivsed osalised nende kogukonna edus.
Iga tegevus, mis me teeme, peab peegeldama seda muutust – kuidas me suhtleme inimestega, kuidas me sõidame masinatega või lendame oma lennuvahenditega, kuidas me kasutame jõudu, kuidas me rahastame programme ja projekte. See on nende maa ja meie oleme nende külalised. Me peame kaaluma hoolikalt iga asjaolu enne kui me tegutseme ja peame aru saama meie tegevuse mõjutustest kohalikele inimestele, kelle partnerid me oleme ja keda me peame kaitsma. Turvalisus ei pruugi olla ülekaalukas tulejõud ja oma üksuste kaitse, võib hoopis rohkemalt tähendada vahetut lävimist Afganistani rahvaga.
„ISAF’i patrull sõitis suurel kiirusel läbi linna keskuse, surudes muu liikluse teelt eemale. Üks kohalik masin lähenes küljelt. Kuulipildur lasi (pliiats)raketi, mis lendas masina aknast sisse ja süütas selle leekidesse. Samal ajal kui ISAF’i patrull kiirustas eemale, kogunesid afgaanid auto ümber. Kui mitu mässulist tegi patrull juurde sellel päeval?“
Kuidas mässulised tegutsevad. Meie ülesanne on keeruline ja see on pidevalt ohustatud jätkusuutliku, kohanemisvõimelise ja mitmenäolise mässulisuse poolt. Mässulisus ei ole konventsionaalne oht. Mässuliste rünnakute tegelik eesmärk on diskrediteerida valitsust ja provotseerida mässutõrjeüksusi üle-reageerima viisil, mis tõrjub eemale kohalikke inimesi. Korruptsioon ja võimu väärkasutus valitsusisikute poolt toetab mässuliste püüdlusi. Lahingusuitsu taga on mässulised tegelikult keskendunud poliitilistele ja sotsiaalsetele tegevustele, lisades sellele info-operatsioonid, mis on loodud haarama kontrolli kohalike elanike üle – nii asendavad mässulised valituse seaduslikkuse ja mõjujõu.
Me peame mõistma, kuidas mässulised võistlevad meiega, et osata nende strateegia vastu võidelda. Nad kohanduvad kohalike oludega. Nad mõjutavad elanikkonda hirmutamise ja meelitusega. Oma propagandas nad väidavad, et kaitsevad Afganistani kultuuri ja religiooni. Nad õhutavad sotsiaalset vaenu ja õõnestavad traditsioonilisi struktuure. Nad kontrollivad maanteid, koguvad makse ja mõistavad kiiret õigust. Nad kaasavad rõhutud gruppe ja maksavad noortele meestele, et nad võitleks. Nad kasutavad ära ISAF’i vigu, et tugevdada oma sõnumit.
Oht kukkuda lõksu. Sõjaline jõud, mis on kultuuriliselt programmeeritud tegutsema konventsionaalselt (ja ka ettearvatavalt) mässuliste rünnaku korral, sarnaneb härjaga, kes korduvalt ründab matadoori muleta’t – selleks, et väsida ja lõpuks saada võidetud palju nõrgema vastase poolt. See on ettearvatav – härg teeb seda, mis on talle omane. Samas kui konventsionaalne lähenemine on instinktiivne, on selline käitumine mässutõrjeoperatsioonides enesehävituslik.
Esiteks, mässulisi ei saa võita kurnamise teel; nende võitlejate pealekasv, isegi juhtide, on piltlikult lõputu. Umbes 70% Afganistani rahvast on nooremad kui 25. Tohutu töötus, kirjaoskamatus ja laialtlevinud poliitiline ning sotsiaalne rahulolematus loovad viljaka pinnase mässuliste mõjutusteks ja värbamiseks.
Keerukad perekondlikud ja hõimulised sidemed Afganistani ühiskonnas muudavad „kurnamistaktika“ mõttetuks. Konventsionaalsest vaatepunktist, hävitades kaks mässulist kümnest, jääb järgi kaheksa: 10-2=8. Mässuliste reaalsus on teistsugune. Need kaks, kes hävitati, olid tõenäoliselt seotud paljude teistega, kes nüüd tahavad kättemaksu. Kui tekkis ka tsiviilohvreid, siis saab see number olema veelgi suurem. Seega, kahe surm loob hoopis rohkem mässulisi: 10-2=20(või rohkem), mitte 8. See on ka põhjus, miks kaheksa aastat jõulist tegevust on tootnud hoopiski rohkem vägivalda. See matemaatika töötab kurnamistaktika vastu. Samas see ei tähenda, et me peaks vältima võitlust, vaid hoopis seda, et tegelikult edu saavutada, peame me tegema palju rohkemat kui hävitama või vangistama mässulisi.
Teiseks, konventsionaalne sõjaline tegevus mässuliste vastu tarbib arvestatavaid ressursse vähese kasumlikkusega ja suure tõenäosusega tõrjub eemale inimesed, keda me püüame turvata. Suuremastaabilised sõjalised operatsioonid, et püüda või hävitada mässulisi, kannavad endas suurt riski põhjustada tsiviilkaotusi. Kui tsiviilinimesed hukkuvad tulevahetuses, siis pole tegelikult vahet, kes nad tappis – meie ebaõnnestusime neid kaitstes.
„ISAF’i üksusel tekkis probleem, ühes suhteliselt rahumeelses piirkonnas, oma suurte masinatega läbida kitsas teelõik. Oma liikumisvõime parandamiseks saagis üksus maha teeäärsed viljapuud. Paljud inimesed külas kaotasid oma elatise. Varsti peale seda hakkasid tee äärde tekkima IED’d. Hävitades kodu või omandit paneme ohtu terve perekonna ja loome juurde uusi mässulisi. Me külvasime seemne iseenda hävingule.“
Kuigi lõhestusoperatsioonid (disruption operations) on vajalikud aeg-ajalt, peame me aru saama, et nende efektid on parimal juhul ajutised kui kohalik elanikkond on mässuliste mõjutuse või kontrolli all. Liikudes alasse mõneks tunniks või isegi vaid mõneks päevaks ainult selleks, et otsida vaenlast ja siis lahkuda, ei tee midagi head, vaid võib teha pigem rohkem kahju. Mässulised peidavad ennast ära ja inimesed jäävad ikka heidutatuks.
Kui me lahkume, siis tulevad nad jälle välja ja elu läheb edasi nende kontrolli all. Sellised operatsioonid ei ole mitte ainult ebaefektiivsed, vaid need võivad olla hoopis suuremat kahju tegevad. Neid operatsioone teostades me ei loo suhteid kohalike elanikega ja me ei aita afgaanidel lahendada nende probleeme. Lühidalt öeldes, me ei pea tingimata olema rumalad või ebaefektiivsed et läbi kukkuda – lihtsalt meie lähenemine ei ole õigesti juhendatud.
Muutes meie endi mõttemaailma. Me peame mõtlema ja tegutsema väga erinevalt, et saavutada edu. Inimeste tahe on meie Eesmärk. Efektiivne „ründav“ operatsioon mässuliste vastases võitluses seetõttu on selline, mis võtab mässulistelt selle, mille kaotamist ta ei saa omale lubada – kontrolli kohaliku rahvastiku üle. Peame mõtlema ründavatest operatsioonidest kui mitte vaid sellistest, mitte mässuliste füüsilisest hävitamisest, vaid sellistest, mis võidavad kohalike inimeste usalduse ja toetuse, samas takistades mässuliste mõjutuse ja ligipääsu neile. Pidades rutiinseid koosolekuid kogukonna juhtidega (jirga), mis loovad usaldust ja aitavad lahendada probleeme – see on tegelikult mässumeelseid ründav operatsioon. Samuti on seda projektid ja programmid, mis toovad kogukonda kokku ja arvestavad nende vajadustega. Operatsioonid mässuliste lõhestamiseks (disruption) ei ole tegelikult ründavad.
Mõtle mässutõrjeoperatsioonist kui sõnumist eesmärgiga teenida kohalike inimeste toetus. See on väga tõeliste ja praktiliste kaalutluste võistlus inimeste poolt – kumba poolt toetada. Iga tegevus, reaktsioon, ebaõnnestumine tegutseda ja kõik see, mis on öeldud ning tehtud saavad osaks sellest sõnumist. Inimesed vaatavad, kuulavad ja teevad ratsionaalseid valikuid tuginedes sellel, kes suudab neid paremini kaitsta ja kes pakub rohkem nende vajadustele, austab nende väärikust ja nende kogukonda ning pakub väljavaateid tulevikuks. Ideoloogia võib mõjutada tulemust, kuid tavaliselt allub see siiski rohkem praktilistele kaalutlustele, mis on olulised ellujäämiseks ja igapäevaseks eluks. Teeni inimeste toetus ja võitlus on võidetud sõltumata sellest kui palju mässulisi on hävitatud või vangistatud.
„ISAF’i baas oli tihti raketitule all läheduses asuvast külast. Selle asemel, et teha jõuline reid külasse, otsustas üksuse ülem uurida rohkem küla ja selle elanike vaenulikkuse põhjuste kohta. ANA ülem andis ülesande oma üksusele põhjus välja uurida. Patrull sai teada, et külarahvas oli pahane ühe öise reidi pärast, mis toimus kaks aastat tagasi. Nad said ka teada, et haridus oli oluline külale, kuid neil polnud kooli, ega vastavaid tarbeid. Ülem saatis teise patrulli külasse mõni päev hiljem koos veoautotäie koolitarvetega. Järgmisel päeval tuli külavanemad baasi, et kohtuda ANA ja ISAF’i üksuste ülematega. Nad andsid ligi 100 tänukaarti lastelt. Peagi koordineeriti mitmed ühised projektid külavanematega küla hüvanguks – projektid, mida nemad omasid. Raketirünnakud lõppesid.“
Me peame vähendama mässuliste sõnumi mõju, samas ise pakkudes parema alternatiivi. Meie sõnum peab veenma – läbi sõnade ja tegude – et meil ja Afganistani valitsusel on võimalus ja kohustus inimesi kaitsta ning toetada. Koos peame tagama veenva ja püsiva tunde õiglusest ning heaolust sellele kurnatud ja skeptilisele rahvale. Me peame muutma iseenda tunnetuse hirmust ja ebakindlusest usalduseks ja enesekindluseks.
Selleks et olla efektiivne, peame me aitama muuta kohalikku keskkonda nii, et inimesed oleks huvitatud rohkem oma kogukonna ehitamisest ja kaitsmisest, kui selle hävitamisest. Toetades majanduslikke initsiatiive ja pidades rutiinseid koosolekuid kogukonna juhtidega, et luua töökohti noortele meestele ning kasutades rohkem rahumeelseid mooduseid probleemide lahendamiseks – vaid nii loome elujõulise alternatiivi mässumeelsusele.
Samas oleks naiivne ignoreerida fakti, et vaenlane otsustab tihti, millele me fokuseerime oma aja ja energia. See on kindlalt nii planeeritud sõjaliste operatsioonide ajal, samuti aladel, kus „varivalitsus“ mõjutab inimesi. Seal on sõjalistel operatsioonidel ülekaal, et hoida mässulisi tasakaalust väljas; viia võitlus nende varjupaikadesse ja takistada nende mõjuvõimu rahva üle.
Sellised operatsioonid on olulised, kuid mitte tingimata otsustava tähtsusega.
Sõjalised operatsioonid saavad olla efektiivsed kui mässulised on isoleeritud elanikkonnast, kus nad ei ole enam teretulnud, kus nad on väljavisatud nende oma kogukonnast ja on sunnitud varjama ennast kõrvalistel aladel. Luues sellised tingimused läbi aja, seab see eeldused sõjalistele operatsioonidele, millel on kestev, mitte lühiajaline efekt.
Kriitilise tähtsusega on hoida õiget tasakaalu pidevalt ja selleks ei ole matemaatilist valemit. Kogukonna mobiliseerimine nende aktiivseks osalemiseks nende endi turvalisuse ja stabiilsuse tagamisel on peaeesmärk mässutõrjeoperatsioonidel kohalikul tasandil. Ainult see loob tingimused mässuliste mõjutuste lõpetamiseks lõplikult.
„ISAF’i üksus ja nendega koos tegutsev ANA kompanii osalesid suurel kokkusaamisel (shura) endises vaenulikus külas. Selles osales üle 500 inimese, kaasaarvatud endised võitlejad. Peaaegu terve küla oli kohal. Üksus oli mitmeid kuid ülesehitanud oma suhteid külavanemate ja elanikega. Suhted arenesid ja kohalikud projektid hakkasid elukvaliteeti parandama. Kokkusaamise ajal hakkasid kaks mässulist tulistama ühte üksuse valvepostidest. Noor seersant, kes vastutas selle posti eest, teadis kokkusaamise olulisust ja käskis oma meestel mitte vastu lasta. Ta teadis, et see oli provokatiivne tegevus vaenlase poolt, et sundida teda üle-reageerima ja sellega rikkuda kokkusaamine. Ta kandis intsidendist ette. Kokkusaamine jätkus. Hiljem leidsid külavanemad need kaks mässulist ja karistasid neid ise vastavalt.“
Me peame tundma inimesi, nende keskkonda ja püüdlusi ning töötama koos nendega, et nende vajadusi rahuldada. Eesmärk on fokusseerida 95% meie energiast 95%-le elanikkonnast, kes vajavad ja on ära teeninud meie toetuse. Tehes nii, isoleerime me mässulised. Me ründame seda 5% - mässulisi – kui vaja või kui õiged võimalused tekivad. Ära lase neil enda tähelepanu võtta kriitilistelt ülesannetelt.
Kaasa kohalikud inimesed. Loo sidemed ja ole teadlik kohalikest vajadustest. Anna see info üle sind väljavahetavale üksusele. Afganistani kultuur põhineb isiklikel suhetel. Inimeste usalduse võitmisel on suur osa meie missioonist. Loo suhted hõimude, kogukonna ja religioossete juhtidega. Edukus nõuab suhtlemist ja koostööd. Otsi üles vaesemad, vähemate õigustega ja rahulolematud ning võta nad meeskonda. Saa aru kohalikest muredest ja probleemidest ning tegutse selle nimel, et neid lahendada. Tööta laste ja õpilastega. Nõua ANSF ja valitsusametnike toetust neis pingutustes ja õpeta neid endid sellistes tegevustes juhtima.
Kasuta oma suhteid inimestega, ANSF’i ja valitsusametnikega, et saada eksperdiks kohalikes oludes. Õpi tundma oma naabruskonda. Uuri välja, kes on kõige edukam farmer ja miks ta seda on; kes tunneb ennast väljatõugatuna ja miks; millised perekonnad on kõige mõjuvõimsamad ja kellega on nad sidemetes abielude kaudu. Ole positiivne jõud kogukonnas, kaitse inimesi ohu eest, hoolitse turvalisuse ja julgeoleku eest, et inimesed saaks töötada ja kasvatada oma lapsi rahus.
Hinda riske hoolikalt ja mõju enesekindlalt – ülemäärane enda kaitstuse demonstreerimine on eemale lükkav. Mõtle, kuidas sina ootaks võõra armee poolt käitumist sinu naabruses, sinu perekonna ja laste läheduses ning käitu ka ise vastavalt. Viis kuidas sa sõidad, sinu riietus ja kombed, kellega sa lõunatad, vaprus, kuidas sa võitled, viis, kuidas sa vastad afgaani kurbusele või rõõmule – see kõik on osa sõnumist.
Võida võistlus vaenlasega. Kasuta arendus- ja majandustoetust, et tuua kogukonna juhid ja inimesed kokku nende endi edukuse arendamiseks. Kuula, jaga ja saa osaliseks. Loo kohalik omanditunne. Tee koostööd seaduslike valitsusametnikega kohalike probleemide lahendamiseks läbi kohalike kokkusaamiste (shura). Soodusta ja kasvata omanditunnet – nagu afgaanid ütlevad: „kui sa higistad selle pärast, siis sa ka kaitsed seda“.
Tee ANSF partneriks igal tasandil. Meie töö on hoida nemad vastutavana Afganistani rahvast teenides ja kaitstes ohtude eest. Me peame looma võimekuse, et nad suudaks oma maad ise kaitsta. Peame kasvatama nende omanditunnet – nende edu on ka meie edu. Elage, treenige, planeerige ja patrullige koos. Jagage sama lahingrütmi ja informatsiooni. Integreerige juhtimissüsteemid. Pange nad juhtpositsioonile ja toetage neid, isegi enne kui nad arvavad, et nad selleks valmis on. Juhendage neid ja te üllatute kui ruttu nad suudavad võtta vastutust.
Loo valitsemise võime ja vastutus. Hea valitsemise arendamine on igaühe vastutus. Tuleb luua selline võime ja vastutus igal tasandil, kuni kohalike kogukondadeni. Edutage ametnikke, kes teenivad inimesi. Tugevdage nende võimu, kes näitavad kompetentsust, hoolivust ja pühendumist oma inimestele. Seiske vastu ise-ennast teenivatele ametnikele, kes monopoliseerivad heaolu ja võimu ning kasutavad ära inimeste usaldust. Töötades koos Afganistani partneritega, peame me leidma stiimulid ja mehhanismid, et muuta käitumist ning nõudma Afganistani juhtidel võtta vastutusele korrumpeerunud ametnikud. Seda eirates ja lastes jätkata sellistel ametnikel, kes ei suuda või ei taha oma kohustusi täita, muutume me ise osaks probleemist. Inimeste kaitsmine ei tähenda vaid kaitset füüsilise ohu eest, vaid ka korruptsiooni ja võimu väärkasutuse eest.
„Politsei nõustamise meeskond oli veendunud, et ANP piirkonna ülem on korrumpeerunud. Peale mitmeid ebaõnnestunud katseid tema käitumist muuta, saatis meeskond informatsiooni sellest provintsi juhtkonnale. Provintsi juhtkond viis läbi operatsiooni, mis tõendas olukorda. Nad asendasid korrumpeerunud politseiülema uue, ausa ja pühendunud juhiga ning andsid endise ülema kohtu alla. Vaatamata sellele, et protsess võttis aega mitmeid nädalaid, suutis meeskond suurendada Afganistani juhtide võimu võtta ette sobivaid samme, et kaitsta kogukonda sellise kuritahtliku ametniku eest.“
Saa paremaks iga päevaga. Tegutse selle nimel, et parandada oma vastutusala stabiilsust. Õpi kuidas sulanduda ja kujundada keskkonda, kuidas olla efektiivsem kogukonna juhtide ja inimestega. Kuula oma afgaanidest kolleege; räägi kohalikega, keda sa kohtad; küsi küsimusi, kuidas saame me paremini aidata neil saavutada nende eesmärke. Kuula nende lugusid ja saa aru, mida nad tahavad sulle öelda. Sa oled volitatud ja vastutav seadma oma tegevused selle juhise järgi arvestades kohaliku keskkonnaga.
Suhtle. Jaga kiirelt kriitilist informatsiooni ja ideid. Esita väljakutseid konventsionaalsele kogemusele kui see enam ei sobi keskkonda. See on arukuse võitlus – ole valvas kui keskkond muutub ja vaenlane kohaneb. Kui sa hakkad ennast mugavalt tundma, siis on vaenlane tõenäoliselt sinust ette jõudnud. Selleks et võita, peame me aru saama vaenlase strateegiast ja õppima nende edust ning ebaõnnestumistest – samuti ka meie enda kogemustest. Kohane kiiremini kui nemad.
Me (Afganistani valitsus ja ISAF) õnnestume keskkonna turvaliseks muutmisel läbi kohaliku julgeoleku, ühendades vastutustundliku ja usaldusväärse valitsemise kogukonna juhtide ja inimestega ning pakkudes võistlevaid alternatiive mässumeelsusele. Kohalikud inimesed otsustavad tulemuse Afganistani valitsuse kasuks.
Allakirjutanud:
GEN Stanley A. McCrystal, US vägede ja ISAF ülem
CSM Michael T. Hall, US vägede ja ISAF veebel
