Kaitseväeteenistuse põhimõtted

Käimasoleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega tekkis mul küsimus, et millised võiksid olla need põhimõtted, millest seadus võiks lähtuda. Norme sõnastada kontekstis, lisaks veel sellises, mis ka tervikuna annaks tegelikult hea tulemi, on ju üsna raske. Seepärast, kui mina oleks selle seaduse looja/muutja, siis paneks ma need põhimõtted selle ruumi seinale, kus ma norme kirjutan. Iga normi juures kontrolliks, kas loodav seadusetekst on ka põhimõttega kooskõlas. Kui ei ole, siis tuleb veel normiga vaeva näha.

Kaitseväeteenistuse põhimõtted

1. Kaitsevägi (KV) väärtustab inimest, loob võimalused ja soodustab kaitseväelase arengut. Kaitseväelase areng toimub läbi koolituste ja ülemate, auastmelt vanemate poolse nõustamise. See on primaarselt suunatud kaitseväelase teadmiste ja võimete süsteemsele kasvatamisele, eesmärgiga tõsta kaitseväelase erialast kvaliteeti. Teine, kuid mitte vähemoluline, on kaitseväelase koolitamine tsiviilerialadel, millel on kaks eesmärki – esiteks toetab see tsiviilvaldkondade arengute adopteerimist KV’s ja teiseks loob see eeldused kaitseväelase edukaks toimetulekuks juhul, kui ta liigub peale teenistust tsiviiltööle. Läbiv põhimõte – KV on vastutav oma inimeste arengu eest KV hüvanguks, kuid ka kaitseväelase toimetuleku eest peale KV’st väljumist. Kaitseväelasest saab pärast teenistuse lõppu reservväelane, kelle efektiivsus võimaliku sõja olukorras sõltub paljuski tema sotsiaalsest heaolust sel ajahetkel. Lisaks, mida paremini KV teda kohtles ja ette valmistas, seda suurem on tema moraalne kohustus riigikaitsesse tagasi panustada.

2. KV ei ole sõnamurdlik, valelik, upsakas ja inimeste pealt kokkuhoidev. Inimesel on võimalus teada saada kõik tingimused, mis temalt eeldatakse; tal on arvamuse avaldamise õigus nii kaitseväe kui ka iseenda arengus. KV astub inimesega dialoogi, püüab igal võimalusel tasakaalustada KV huvid inimese huvidega ega tee otsuseid inimese kohta selja taga. Iga muudatus on ette teatatud ja põhjendatud. KV arvestab inimese pere ja sotsiaalse olukorraga muudatuste tegemisel teenistuses. Igal inimesel on selge teadmine karjäärivõimalustest ja tuleviku teenistuskohtadest, KV arvestab inimese eelistuste ja soovidega. KV vajaduste ja inimese soovide mittesobitumise korral leitakse parim võimalik kompromiss. Kokkuhoiu vältimine ei tähenda ülemaksmist ega ülemääraste soodustuste tegemist teenistuses, vaid mõistlikku tasakaalu eelarve kasutamisel, pidades silmas, et inimeste toimetulek igapäevaelus on olulisem, kui materiaalsete vahendite soetamine või teatud mittekriitiliste tegevuste tegemine. Eesmärk on hea halduse (avaliku halduse alusprintsiip) tagamine, mis organisatsiooni eesmärkide täitmisel motiveerib oma inimesi nii eetilisel, moraalsel kui ka füüsilisel tasandil, saades aru, et vaid organisatsiooni tunnustavad inimesed annavad oma parima. Kaitseväelased, kes tahtlikult eksivad nende põhimõtete vastu ja kasutavad oma positsiooni isiklike ambitsioonide, kättemaksu, küündimatuse jms eesmärkidel, peavad isiklikult vastutama.

3. KV teadvustab, et inimesed on organisatsiooni ja seega riigikaitse suurim väärtus. KV hindab inimeste tegelikku panust KV arengusse ja tunnustab vastavalt. Saavutused teenistuses, jagatud kogemused ja organisatsiooni panustamine on peamised hindamiskriteeriumid sõltumata auastmest või teenistuskohast. Kõiki motiveeritakse püüdlema kaugemale oma seni saavutatust. Pere, eriti lapsed, ning nende aeg vanematega on KV’le olulised väärtused. KV teadvustab, et lastest kasvab järgmine põlvkond, kelle jaoks me tegelikult oma osa riigikaitses ehitame.

4. Kaitseväeline distsipliin ja käsukultuur on mõistlik ning tänapäevaseid õigusprintsiipe järgiv. Iga kaitseväelase kriitikameelt ja ettepanekute tegemist teenistuse ning KV arengu parandamiseks soositakse. Kriitika ja teistsugused ettepanekud ei ole karistamise ega negatiivsete hinnangute alused. Iga kaitseväelane järgib elementaarseid viisakuse reegleid ja lugupidamist kõigi vastu kriitika ja ettepanekute tegemisel.

5. Kõigil organisatsiooni sisenejatel on ülevaade võimalustest karjääriks koos nõustamisega. Siseneja valib oma eriala ja suuna. Igale sisenejale koostatakse karjääriplaan ja inimene teab, millised on eeldused, milliseid koolitusi ja teenistuskohti peab ta läbima, et jõuda oma eesmärgile. Nõustamine toimub läbi teenistuse regulaarselt. KV teeb kõik endast sõltuva, et kokkulepitud plaanist kinni pidada. Eelduseks on KV sisene planeerimine ligikaudsete ametikohtade ja auastmete lõikes pikas perspektiivis (ca 20 aastat).
   

6. Inimese sobivust tema ametikohal ja perspektiivis hinnatakse regulaarselt informaalsete nõustamiste ja formaalsete atesteerimiste kaudu. Andmed säilitatakse ja uuendatakse pidevalt. Atesteerimise dokumentatsioon on elektrooniline ja kajastab kaitseväelase arengut läbi teenistuse, andes ülevaate tema kvalifikatsioonidest ja sobivustest erinevatele ametikohtadele. Samuti on atesteerimine aluseks lepingu lõpetamiseks, kui ilmnevad puudused, mis ei võimalda kaitseväelasel teenistust jätkata. Atesteerimine on nii objektiivne ja subjektiivne. Kõik tulemused ja soovitused sellel peavad olema kontrollitavad ja põhjendatavad. Atesteeritaval on õigus eriarvamusele ja soovidele atesteerimislehel. Atesteerimine jõustub atesteerija ja atesteeritava allakirjutamise hetkest. Atesteeritaval on õigus motiveeritult vaidlustada atestatsioon või selle osa, millega ta nõus ei ole. Vaidluse vaatab läbi erapooletu instants KV’s, kuulates ära nii atesteeritava kui ka negatiivse hinnangu andnud atesteerija. Mõlemad peavad oma seisukohti tõestama kas tõendite või tunnistajatega. Sellises vaidluses on teised teenistujad kohustatud ilmuma vaidlust lahendava instantsi ette ja andma tõeseid ütlusi.

7. Informaalne nõustamine on vahetu ülema kohustuslik lävimine alluvaga, kus ülem annab tagasisidet alluva teenistuse kohta, juhib tähelepanu võimalikele puudujääkidele ning teeb konkreetseid ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Nõustamine on suunatud inimese teenistussaavutuste parandamiseks ja kaitseväelase planeeritud arengu tagamiseks. Tulevikku suunatud nõustamisel osaleb ka personalitöötaja. Nõustamise võivad initsieerida nii ülem kui alluv. Ülemal ja alluval on õigus koguda arvamusi nõustatava ja atesteeritava kohta kaitseväelasega koos teenivate kaitseväelaste käest. Kui nõustamise algatab ülem puuduste esinemise tõttu alluva teenistuses, tuleb see kirjalikult fikseerida ning allkirjastada mõlemapoolselt. Ülem on kohustatud andma konstruktiivset nõu alluvale puuduste kõrvaldamiseks, tagama vajalikud vahendid ja seadma mõistliku tähtaja puuduste likvideerimiseks. Nõustamise tulemusi ei kanta ühisesse andmebaasi, vaid säilitatakse mõlema poole juures. Kui alluv ei täida kokkulepitut ega kõrvalda puudusi oma teenistuses, on see erakorralise atesteerimise aluseks peale antud tähtaega. Informatiivse nõustamise eesmärgid on alluvale parimal võimalikul viisil selgitamine, mida organisatsiooni temalt ootab; konstruktiivse nõu andmine tulemuste parandamiseks; ja ka tõendusmaterjali loomine negatiivse atesteerimise koostamiseks või selle vaidlustamise tarvis. Viimastes olukordades muutuvad need nõustamislehed sellise atesteerimise või vaide osaks.
   

8. Kaitseväelasega sõlmitakse tähtajatu leping. Sisenedes on mõistlik katseaeg, mille lõppedes tuleb kaitseväelane atesteerida ja seejärel otsustada, kas ta on sobilik teenistust jätkama. Kui ilmneb varem, et kaitseväelane ei suuda talle antud ülesandeid täita, võib temaga lepingu lõpetada peale erakorralist atesteerimist. Igal juhul peab sellele eelnema informaalne nõustamine puuduste ilmnemisel ja mõistlikku tähtaega andes nende kõrvaldamiseks, et suunata ja aidata kaitseväelasel aru saada oma ülesannetest. Kaitseväelasele antakse teada, et kui ta puudusi ei kõrvalda, siis koostatakse negatiivne atesteering, mis on ka lepingu lõpetamise aluseks. Alles juhul, kui kaitseväelane ei suuda oma ülesandeid täita ka peale nõustamist ja määratud tähtaja jooksul, korraldatakse talle erakorraline atesteerimine. Piirvanuseid ei ole. Kaitseväelase töövõime ja suutlikus teenistuskohuseid täita määratakse korralise atesteerimisega. Töövõime languse või terviseprobleemide tõttu atestatsiooni mitteläbimisel lõpetatakse leping mõistliku aja möödudes kui ei ole mingit võimalust kaitseväelasele võimetekohast tööd pakkuda. Igal kaitseväelasel on õigus negatiivne atesteering vaidlustada samadel tingimustel mis p 6.

9. Atestatsioonisüsteem (elektrooniline) võimaldab võrrelda ja hinnata erinevaid kaitseväelasi üksteise suhtes vabanevate või loodavate ametikohtade tarvis. Atesteerimine on ainus kriteerium kaitseväelase edutamiseks, koolitusse saatmiseks ja järgnevale ametikohale määramiseks. Atestatsioonisüsteem annab võimaluse luua pingerivi parimate näitajate ja sobivaimate eeldustega kaitseväelaste vahel ametikohale määramiseks. Pingerivi kasutatakse iga otsuse korral kaitseväelase kohta (ametikoht, auaste, koolitus, välisteenistus jne). Kandideerivatel kaitseväelastel on õigus teada oma positsiooni pingereas, samuti põhjuseid mittevalituks osutumisel.

10. Auaste on kaitseväelase õigus, kui ta on täitnud nõutud eeldused (haridus, sõjaline väljaõpe), atesteeritud vastavaks järgmisele auastmele ja ametikohale ning on olemas vastava auastmega vaba ametikoht. Vabad, vabanevad või tekkivad ametikohad on kõigile kaitseväelastele teada ja neile on võimalus kandideerida kõigil nõutud tingimusi täitvatel kaitseväelastel. Auastme vanus on soovituslik (kogemuste omandamise eeldusel), kuid tegelikku sobilikkust järgmiseks auastmeks hinnatakse läbi atesteerimise tulemuste. Atesteerimise tulemused on osa teenistuslehest ja annavad võimaluse igal ajahetkel leida ühisest andmebaasist parimad kandidaadid vabadele või uutele ametikohtadele. Kõigil kaitseväelastel on igal ajahetkel elektrooniline ligipääs oma andmetele ja staatusele. Juhul, kui kaitseväelase eeldused ja senine teenistuspraktika on sobilikud ülendamiseks enne auastme vanust ning seavad ta pingerivi tippu, määratakse kaitseväelane vastavale ametikohale ja ülendatakse vaatamata auastme vanusele. Vastupidiselt, kui osa nõutud eeldusi on täitmata ehk kaitseväelane on pingerivis tagapool, siis vaatamata ka soovitusliku auastme vanuse ületamisele ei ülendata teda enne, kui eelpoolkirjeldatud tingimused on täidetud. Sellise süsteemi eesmärk on motiveerida kaitseväelast ennast pidevalt täiendama ja andma teenistuses endast parima. Samuti loob see KV’s selge ja ausa karjäärivõimaluse, kus inimene saab täpselt teada ja kujundada oma karjääri vastavalt oma võimetele ja ambitsioonidele. Erandkorras (teiste sobilike kandidaatide puudumine vms) võib kaitseväelase määrata kõrgema auastmega ametikohale senise auastmega. Sel juhul tuleb ta aasta jooksul atesteerida, et hinnata sobivust ametikohale. Kui kaitseväelane on ametikohal oma ülesannete kõrgusel ja kõik muud eeldused on täidetud, tuleb ta ülendada ka järgmisse auastmesse sõltumata auastme vanusest.

11. Tsiviilkoolitused on KV poolt soositud ja toetatud. Atestatsiooni käigus hinnatakse ka kaitseväelase soove ja potentsiaali tsiviilerialade omandamiseks ja soodustatakse ning toetatakse rahaliste vahenditega kaitseväelase õppimist tsiviilõppeasutustes. Üks eesmärkidest on tuua läbi sellise koolituse kaitseväkke parimaid teadmisi ja praktikaid, mis on kohandatavad KV arengu heaks koos ümbritseva keskkonna arengutega. Teine eesmärk on lähendada KV’d ja tsiviilühiskonda, luues arusaamise samadest distsipliinidest ning läbi õppivate kaitseväelaste tugevdada sidet tsiviilühiskonnaga. Kolmas eesmärk on valmistada ette kaitseväelasi toimetulekuks peale teenistust KV’s, mis omakorda on KV hoolivuse ja tulevikku suunatud mõtlemise näitaja. Tsiviilkoolituses osalemise aeg arvestatakse tööaja sisse.

12. Kõigi koolituste ja väljaõppe rahaline kulu on kalkuleeritud. Kaitseväelasele antakse enne iga koolitust ja väljaõpet teada eelseisva koolituse maksumus ja ta kinnitab (võlaõigusliku) koolituslepingu. Koolitusleping sätestab mõistliku kohustusliku tähtaja teenistuseks peale koolitust või väljaõpet, mille jooksul KV poolne nõue väheneb proportsionaalselt. Juhul, kui kaitseväelane soovib teenistuslepingu lõpetada enne kehtivate koolituslepingute tähtaja lõppemist, tekib KV’l nõudeõigus järelejäänud summa ulatuses. Inimene teab täpselt oma kohustuse suurust igal ajahetkel. Summa ei kuulu tagastamisele kaitseväelase koondamisel, hukkumisel, terviserikke tõttu teenistuskõlbmatuks muutumise korral, perekondlike asjaolude tekkimisel, mis objektiivsetel põhjustel ei võimalda teenistust jätkata, KV-poolse olulise rikkumise puhul kaitseväelase suhtes ja muude selliste sündmuste korral, mille puhul oleks ebamõistlik kaitseväelast moraalsesse ja majanduslikku raskesse olukorda asetada.

13. Tööaeg on piiramata. Normaalne tööaeg on 40 tundi nädalas või summeeritud arvestuse korral vastavalt võrdne arvestus. Üle selle töötatud aeg on ületunnitöö, mis kuulub tasustamisele sõltumata teenistuse liigist ja teenistuskohast. Keegi ei pea tasuta tööd tegema. Normaalaeg on seatud tervislikel ja inimlikel kaalutlustel arvestusega, et töö üle 40 tunni nädalas hakkab kahjustama inimese tervist (väheneb taastumise aeg – negatiivne füsioloogiline efekt) ja samuti tema sotsiaalset heaolu (aeg pere või hobidega – negatiivne psühholoogiline efekt). Seetõttu on õiglane nõutud üle normi töötamist kompenseerida kas täiendava vaba aja andmise või rahalise kompenseerimisega. Kompenseerimise meetod määratakse kaitseväelase ja KV kokkuleppel. Läbiv põhimõte on, et teenistusest vaba aeg on aeg, mil kaitseväelane ei ole kohustatud täitma mingeid teenistuskohuseid. Erisus on vaid välismissioonidel, kus piirang baasis viibimiseks ja kohustus pidevaks relva kandmiseks kompenseeritakse kolmekordse staažiarvestusega. Otsesed teenistusülesanded baasis arvestatakse teenistusaja sisse. Aktiivsetel operatsioonidel viibides peetakse normaalset tööajaarvestust ja kompenseeritakse vastavalt. Vähem töötatud aega ei arvestata puuduseks, kuid seda võib tasaarveldada ületundidega. Iga ülema vastutus on oma alluvaid püstitatud ülesannete eesmärkide saavutamiseks mõistlikult rakendada. Kui alluv on oma ülesande nõuetekohaselt täitnud, võib vahetu ülem ta vabaks lubada. Juhul, kui ülemal ei ole alluvale tööaja raames ülesandeid anda, siis ei tekitata neid ka kunstlikult. Igal juhul peab silmas pidama võrdset kohtlemist vaba aja andmisega nii neile, kelle puhul kohaldatakse ületundidega tasaarveldust ja neil kellel ületunde ei ole. See ei tohi tekitada mingeid pingeid kaitseväelaste vahel.

14. KV esindab ja kaitseb oma inimesi ka väljapool organisatsiooni. KV ja teenistus selles on erinev enamus teistest ametitest, selles on eripärad, mis ei ole iseenesest mõistetavad teistele asutustele. Võimalike eksimuste korral inimese poolt teenistuses astub KV aktiivselt protsessi, et selgitada välja juhtunu tegelikud tagamaad ja tagab kaitseväelasele pädeva esindaja. Ühtegi sõdurit ei jäeta „lahinguväljale“ üksi. KV on alati huvitatud pool, sest tema on teinud investeeringu inimesse ja see inimene on oluline osa KV’st. KV tagab kaitseväelasele nii järelevalve-, politsei- ja ka kohtumenetlusse pädeva kaasesindaja, kes suudab selgitada menetlusorganile nii kaitseväelase käitumise kui ka teenistuse eripära asjaolusid, mis võisid mõjutada teatud käitumisi ja otsuseid. See ei tähenda inimese vastutuse vähendamist või tehtud tegude varjamist, vaid parima erialase selguse toomist olukorda, kus võib esineda erisus tsiviilelu normide ja tavadega. Esindaja aitab koguda materjale ja selgitada teenistuse eripära, leida ja esitleda vastavaid regulatsioone, mis ei ole iseenesest leitavad menetlusorganile, annab selgitavaid ütlusi, pakub tunnistajaid jne. Esinduse tagamise eesmärgid on inimeste moraalse kindluse tõstmine, teadmises, et KV ei jäta neid üksi, kui on tehtud küsitava väärtusega otsus. See tõstab oluliselt organisatsiooni ühtekuuluvustunnet ja julgustab initsiatiivi teha raskeid otsuseid, mis tegemata jätmise korral võiksid saada tihti saatuslikuks. Teenistusega mitteseotud tegude üle aitab KV leida psühholoogilisi tagamaid eesmärgiga jällegi tagada tsiviilmenetlejal parim arusaamine just konkreetse olukorra asjaoludest ja tagamaadest. Tagada parim õiglus kaitseväelasele on peamine eesmärk, sest just teenistus ja selle asjaolud mõjutavad kaitseväelase käitumist ja tegusid ka väljapool KV’d.

15. Kaitseväelase staaž on tema riigiteenistuse staaž. Kaitseväelastel, kes on töötanud teises asutuses avaliku teenistuse seaduse või nende eriliikide alusel või tsiviilstruktuurides KV suunamise korral, arvestatakse see aeg kaitseväeteenistuse staaži hulka. Teenistus kõrgendatud ohuga perioodil või piirkonnas (sh. rahvusvahelistel operatsioonidel konfliktipiirkonnas) arvestatakse ajaliselt kolmekordseks. Eesmärk on tunnustada inimese panust võtta isiklikke riske riigi nimel ja samuti motiveerida teenistuseks sellistes tingimustes.

16. KV ei hülga oma haavatuid ja muudes olukordades kannatanuid. Kõigile sellistele kaitseväelastele püütakse leida neile jõukohane ja sobiv töö. Terviseseisundi nõuded on mõistlikud ja ametikohtadega seotud. Piirangutega kõlbulikud kaitseväelased on sobilikud teenistusse vastavatel ametikohtadel, kus nende piirang ei ole objektiivseks takistuseks. KV ei erista teenistuses või teenistusevälisel ajal viga saanud kaitseväelasi, kõigil on võimalus. Eesmärk on kindlustunde loomine nii otsuste tegemisel teenistuses kui ka väljapool seda, näiteks kaaskodanikule appi minek linnatänaval kuriteo tõkestamisel. Õnnetusjuhtumid ka väljapool teenistust ei ole aluseks kaitseväelase hülgamiseks, vaid neile kehtivad samad põhimõtted teenistuse jätkamiseks nagu eelpool kirjas. Oma süü läbi, tahtlikult või hooletult tagajärgi loonud olukorda esilekutsumise korral, ülemäärase ja õigustamata riski võtmise korral ei ole seda õigust. Eesmärk on kaitseväelase vastutustunde kasvatamine. Hukkunute ja selliseid vigastatuid, kes ei ole võimelised teenistuses jätkama, ning nende perekondi, peetakse KV poolt pidevalt meeles ja austatakse eriliselt.

17. Töötamine teise tööandja juures või ise pidada äriühingut on lubatud tingimusel, et see ei kahjusta reaalselt kaitseväelase teenistust ega KV huve. Ülem saab keelata sellist tegevust vaid objektiivsetel kaalutlustel. Kaitseväelane ei või töötada või pidada äriühingut, mille tegevus on vastuolus KV julgeoleku, eesmärkide või eetiliste nõuetega. Kaitseväelasega seotud äri- või mittetulundusühing, ega ka kaitseväelane füüsilisest isikust ettevõtjana ei või teha mingeid tehinguid KV ega Kaitseliiduga.

18. Kaitseväelasel on eripension, mille saamise õigus tekib peale 20 aastase teenistusstaaži täitumist ja ei ole seotud kaitseväelase vanusega. Kaitseväelasele makstakse pensioni ka tema töötamisel KV’s ja muudes ametites. Pensioni suurus on sõltuvuses reaalajas tema poolt valitud ametikoha palgaga. Eripensioni eesmärk on kompenseerida kaitseväelasele tema isiklik panus ja kõrgendatud valmisolek, mis on suurem, kui teistes ametites, oma eluaja jooksul riigikaitse hüvanguks.