Legal Notices

All expressed in this blog are the author's opinions and do not represent any official standpoint of any other entity.
No expression here is intended to incite any violence, rebellion or any other conduct that is not according to commonly established rules and regulations.
All information presented here is acquired via open sources or personal experiences of the author. Here is no classified information any kind.

12 June 2010

Kaugluure – püsiv vaatlus võtmekohtades

Rene Toomse ja Martin Plaser, "Luure kui pusle III: Kaugluure püsiv vaatlus võtmekohtades", Kaitse Kodu 2 [86/532] 2009, lk 12-15.

Kaugluure ja –vaatlus (Long Range Recoinnassance and Surveillance) on luuremeetod, millega sõjategevust või operatsiooni juhtiv ülem saab koguda informatsiooni operatiiv-taktikalist tähtsust omavatest huvialadest. Sellised luureüksused ei pruugi olla otseselt seotud manööverüksustega, vaid nad tagavad informatsiooni vaenlase liikumiste, suuruse ja olukorra kohta sügaval vastase tagalas, jäädes ulatuselt siiski peamiselt oma riigi territooriumile, mille me oleme pidanud näiteks viivituslahingute käigus vastasele loovutama. Kaugluuret nimetatakse ka süvaluureks (Deep Recce), mis tuleneb nende üksuste paiknemisest operatsioonilises raamistikus (Operational Framework), kus see luureliik katab huvialad sügaval vastase poolt kontrollitavas alas.

Kaugluure üksustel on kasutada kaks peamist luureandmete kogumise taktikat – liikuv kohaluure (peamiselt jalgsi) ja staatiline vaatlus hästi ettevalmistatud peidikutest kindlale objektile või huvialale. Nad on suhteliselt aeglase liikumiskiiruse ja kõrge varjatusega üksused, kes imbuvad vaenlase kontrollitud alasse iga hinna eest kokkupuudet vältides või jäävad oma peidikutesse alal, kust omad väed taanduvad.

Olles reeglina kaevunud maasse, jälgivad nad määratud huviala päevi ja edastavad kogutud informatsioon üle lühilaine raadiosageduse kindlatel kästud aegadel kõrgemasse staapi. Need üksused on efektiivsed informeerijad vaenlase järeljõudude olemuse ja alasse saabumise kohta, samuti vaenlase logistilise toetuse protseduuride ja üleüldise alal valitseva olukorra kohta. Lisaks sellele saavad kaugluurajad olla ka teiste sõbralike alal tegutsejate kogutud info vahendajad, kellel võib-olla puuduvad vajalikud sidevahendid. Seega saab meie oludes anda kaugluurajatele lisaks vaatlusülesannetele ka sidepidamisfunktsiooni näiteks KL võitlusgruppide ja teiste toetajatega vaenlase tagalas, kuna neil on sidevahendid, mis ulatuvad kõrgemasse staapi igal ajahetkel.

Teatud juhtudel võivad kaugluure meeskonnad väljuda oma peidikutest ja teostada lähiluuret läheduses asuva vaenlase objekti kohta, andes nii olulise panuse meie kõrgema juhtkonna vasturünnakuplaanidesse. Liikuv luure on alati seotud suurema riskiga kui staatiline vaatlusluure, seega peavad ülemad kaugluure meeskonnale selliste ülesannete püstitamisega olema väga kalkuleerivad – vastasele vahelejäämise korral võivad nad selle vaatlusvõime piirkonnas üldse kaotada.

Ideaalis peaksid kaugluure meeskonnad moodustama terve võrgustiku vaenlase poolt hõivatud alal, võttes vastaselt võimaluse võtmekohtades liikuda, koguneda ja tegutseda ilma meie teadmata. Liitlaste õhu- või meretule toetuse olemasolul saavad need üksused ka sihitada täpsusmoona vaenlase olulistele vägedele ja objektidele (High Value Targets), põhjustades suurt kahju vaenlase võimekustele, moraalile ja kavatsustele juba kaugel rindest.

Paraku suudavad kaugluure meeskonnad oma varjatuse ja kerge varustatuse tõttu vastu pidada vaatluspostidel vaid loetud päevad (vaja on akusid raadiotele, toitu ja isiklik hügieen muutub piiravaks faktoriks jne), mistõttu tuleb neid meeskondi vahetada, võimaldades puhkust, tervise taastumist ja sooja toitu optimaalse aja tagant. Liitlaste praktika kohaselt on 3-4 ööpäeva järjest suhteliselt optimaalne terve mõistuse piir väikeses augus vaatluse teostamiseks. Arvesse tuleb võtta väga kitsaid olusid, maapinna niiskust, temperatuure (tule tegemine ei tule ju kõne allagi) ja muid faktoreid, ei ole enam tõenäoline saada adekvaatset infot kauem sellises vaatluspostis istunud meestelt. Värskenduseks tuleb luua erinevaid võimalusi. Üks on kindlasti kohalikul toetusel ülesehitatud süsteem – peidikud, mida varustavad näiteks KL vastavad üksused, „turvatalud“ jne. Selliseid erinevaid lahendusi tuleb luua ja harjutada juba rahuajal. Samuti peab olema planeeritud võimalus päästa vastasele vahelejäänud ja põgenev meeskond või evakueerida haigeid ning haavatuid meie jõudude tagalasse. Kuna kaugluureüksustel tegutsemisalas tavaliselt oma transport puudub (seda oleks raske peita), siis saab neile siin suureks toeks olla kaitseringkonna ülema mobiilne kohaluureüksus oma masinatel, kellest täpsemalt tuleb juttu juba järgmises numbris.

Lisades kaugluure meeskonnale diversiooniaktide sooritamise nõude, tuleb arvesse võtta, et sisuliselt paljastavad nad selliste operatsioonidega enda alal viibimise või vähemalt aktiveerivad vaenlase vastavate otsimisüksuste tegevuse. Diversiooniakte on soovitatav teostada vaid siis, kui üksus on alalt lahkumas. Loomulikult tuleb sellisteks operatsioonideks planeerida juba enne operatsioonialale sisenemist ja ka arvesse võtta vajalikku relvastust ning materjali.

Doktriinilised põhimõtted
Kaugluure meeskonnad on organiseeritud, ettevalmistatud ja varustatud sisenemiseks või mahajäämiseks vaenlase alale, et vaadelda ja ette kanda vastase paigutusest, liikumistest ja tegevusest ning lahinguvälja muust olukorrast. Meeskonna missioonid ja sihtmärgid põhinevad ülema nõuetel luurele. Kaugluurajad sisenevad varjatult, kasutades patrullimise tehnikaid, valitud aladele õhu, maa või vee kaudu, vältides kontakte vaenlase ja ka kohalike elanikega. Nad võivad üles seada ka mitmesuguseid sensoreid ja eriotstarbelist varustust, et avastada, jälgida ja vaadelda vaenlase aktiivsust (US Army FM 7-93).

Kaugluure üksuse tunnused
Kaugluure meeskonna operatsioonid on iseloomustatavad järgmiselt:
  • Huvialad on planeeritud kõrgema üksuse poolt ja neilt oodatav informatsioon on kõrge väärtusega tulevastele operatsioonidele;
  • Operatsioonid on salajased, mis nõuavad erilisi julgeoleku protseduure (OPSEC) enne missiooni, missiooni kestel ja peale seda;
  • Meeskonna edukus sõltub kõrgest varjatusest ja jalaväe ning patrullimise kogemusest;
  • Meeskonna liikmed väldivad kontakti vaenlase jõudude ja kohaliku elanikkonnaga;
  • Meeskonnad on operatsioonide alal piiratud liikuvusega;
  • Meeskonna edukus ja eesmärgipärasus sõltub sidest ja vaenlase lahingukorra teadmisest;
  • Vaatlemise või luureretke ala on väike, meeskonnal on täpselt määratud marsruut või on täpselt määratud vaatluskoht;
  • Meeskonna relvastus ja varustus on piiratud sellega, mida inimene saab kanda, pakkida või peita;

Kaugluure üksuse piirangud:
  • Mobiilsus on tavaliselt piiratud jalgsi liikumisega operatsioonide alal (liigutakse vaid öösel ja keskmiselt mitte kiiremini kui kilomeeter tunnis);
  • Meeskonnad ei saa hoida pidevat sidet juhtiva staabiga, kuna varustus (akud) on piiratud ja vaenlane kasutab elektroonilisi luureseadmeid. Meeskonnad kasutavad sidet ainult ettenähtud ajal (määratud „sideaknad“) või kannavad ette kriitilist lahinguinfot;
  • Otsene meditsiiniline võimekus piirdub individuaalse esmaabiga;
  • Meeskonnad (4-6 meest) on kergelt relvastatud ja omavad piiratud enesekaitsevõimet. Nad võitlevad ainult kontaktist lahtirebimiseks;
  • Kaugluureüksused vajavad informatiivset ja administratiivset toetust ning koordineerimist kõrgemalseisvalt staabilt, samuti teiste piirkonnas tegutsevate üksuste toetust taasvarustamisel, taastumisel või alast väljatõmbumisel.


Kaugluure missioonid
Kaugluure meeskonnad võivad saada ülesandeks teostada järgmisi missioone:


Vaatlus. See on esmane kaugluure missioon. Vaatluskohad rajatakse lahinguhinnangu tegureid silmas pidades. Sihtmärgist piisavalt ohutu distants on soovitatav, aga olukord võib nõuda ka vaatluskoha rajamist lähemale. Vaatluspost seatakse üles kas määratud perioodiks või kuni nõutav info on saadud;

Maastikuluure. Kaugluure meeskonnad võivad teostada piiratud maastikuluure missioone. Meeskondade mobiilsus tuleb avastamise vältimiseks hoida siiski minimaalne;
Sihtmärgi leidmine. Vastase võtmesihtmärkide avastamine, tuvastamine ja asukoha määramine võib olla kaugluure meeskondade ülesandeks;

Sihitamine. Kaugluure meeskond võib tellida ja juhtida kaud- ning täppistuld kõrge väärtusega sihtmärgile oma vaatlusalas.


Kahjustuste hindamine. Kaugluure meeskonna liikmed on koolitatud ja varustatud läbi viima taktikalist kahjustuste hindamist (hinnang, mis antakse tavaliselt peale kaud- või täppistule rünnakut);

Ettekanded maastiku ja ilmastiku kohta. Kaugluure meeskond võib esitada täpseid andmeid maastiku ja ilmastikutingimuste kohta potentsiaalsel sihtmärgil ja selle ümbruses;

Võimalikud sihtmärgid on:
  • Kriitilised punktid vaenlase lähenemisteedel;
  • Kriitilised punktid järelvedude liinidel;
  • Lennuväljad;
  • Sadamad;
  • Sillad või raudteesõlmed;
  • Laod, varustuse depood;
  • Vastase püsivad juhtimispunktid ja staabid;
  • Kogunemisalad jne


Kaugluuraja isikuomadused
Kaugluure meeskonda sobivad isikud, kellel on suur püsivus ja kannatus, sest peamine tegevus on päevade kaupa peidikus istumine ja määratud huviala vaatlemine. Liikumisel jällegi peavad kõik meeled olema valmis vaenlast avastama, ennast peitma või lahinguga kontaktist lahti võitlema. Kaugluuraja peab olema füüsiliselt tugev ja suure kandevõimega – täisvarustus pikaks patrulliks võib kaaluda kuni 100 kg. Vaja on ka väga head tehnilist taipu, et maksimaalselt ära kasutada vaatlustehnika ja sidevahendite võimekust. Kaugluurajaks ei sobi inimesed, kes on kärsitud ja klaustrofoobsed. Naljatamisi võib öelda, et kaugluuraja peab olema „maru rahulik“. Nad ei saa lubada endale tarbetute riskide võtmist, sest kui nende olemasolu alal paljastub, muutuvad nad kõrgeima väärtusega sihtmärgiks vaenlase jaoks. Ja veel üks asi, millest ei tohi ennast häirida lasta – ebameeldivad lõhnad, sest see on normaalne ja tavapärane elukeskkonna osa maasiseses vaatluspunktis.

Meeskonna ülesehitus ja oskused
Klassikaline kaugluure meeskond pikaks ülesandeks koosneb tavaliselt kuuest mehest. Eelistatuim on jagunemine kaheks elemendiks kolme mehe kaupa– vaatluspost ja peidu- ning sidekoht.

Vaatluspostil üks vaatleb/salvestab ja edastab andmeid side-ja peidukohta (meeskonnasisene side kas kaabli või madala võimsusega raadioside kaudu), teine julgestab lähiümbrust ja kolmas puhkab.

Peidu- ja sidekoht on valitud kuni 3 km eemal, lühilaine sideks sobivas maastikupaigas, mis on samas ka piisavalt varjatud ja raskesti ligipääsetav vaenlasele. Sealne jaotus on sarnane vaatluspostiga. Üks mees võtab vaatluspostilt andmeid vastu, koondab info ja edastab need kõrgemale staapi ettenähtud aegadel, teine julgestab ja kolmas puhkab.
Meeskonnal on alati ülem, ülema abi, kaks vaatlejat ja kaks sidemeest. Kõik mehed on rist-treenitud ka iga teise meeskonnaliikme erialaga ja valmis üle võtma iga funktsiooni.

Ühised kõigile on järgmised treeningud ja oskused:
  • Planeerimine;
  • Sidetehnikad (sh. lühilaine);
  • Vaatlus- ja salvestustehnika;
  • Orienteerumistehnikad;
  • Vältimise, ellujäämise ja põgenemise tehnikad ning protseduurid;
  • Esmaabi (vähemalt üks meeskonnas peaks olema ka parameediku tasemel);
  • Lahingdrillid (rõhuasetus: tulekontaktile reageerimine ja taandumine);
  • Suundmiinide kui kaitselaengute kasutamine
  • Jälituskoerte vältimine ja eksitamine jne.


Relvad ja varustus
Kaugluure meeskonnad opereerivad vähese toetusega või tihti üldse ilma selleta. Operatsioonid vaenlase tagalas nõuavad meeskondadelt kergekaalulist relvastust ja varustust, sest ettenähtud arv akusid side pidamiseks on alati prioriteetne kandam.


Relvad ja pürotehnika. Kaugluure meeskond on suhteliselt kerge relvastusega. Kuna nad liiguvad peamiselt jala ja võitlevad vaid tulekontaktist lahtirebimiseks, siis on soovitav vähemalt kahel mehel omada kergekuulipildujat ja paar meest peaks kandma ühekordseid TT laske (AT-4 tüüpi). Meeskonna poolt relvade kasutamine on rangelt vaid enesekaitseks ja vastasele kontaktis esialgse šoki tekitamiseks, mis annab meeskonnale võimaluse eemalduda ja alustada põgenemisprotseduuriga. Kasuks tuleb omada ka summuteid, millega saab kogemata peidikule pealesattunud vaenlasi elimineerida ilma, et see vaatlusalas paiknevaid vastase üksusi alarmeeriks.

Vaatluspaikade julgestuseks paneb meeskond üles juhitavad jalaväevastased sundmiinid, mis ka alati lahkudes kaasa võetakse. Need on olulised kaitsevahendid juhuks kui vaenlane peaks kas kogemata meeskonna peidupaigale peale sattuma või on selle avastanud muid meetodeid kasutades. Lisaks on meeskonnal loomulikult ka suitsugranaadid oma taandumise katteks.


Vaatlusvarustus. Kaugluure meeskonnad viivad sihtmärgi vaatlemist läbi igal ajal igasugustes ilmastikuoludes. Selles ülesandes on abiks suure võimsusega päeva-aja optikaseadmed, et avastada vastase liiklusvahendeid kuni 5000 meetri kauguselt. Piiratud nähtavuse korral avastab meeskond vastase liiklusvahendeid kuni 3000 meetrisel kaugusel nii valgustvõimendavate kui ka infrapuna vaatlusseadmete abil. Dokumenteerimiseks ja hilisemaks analüüsiks vaatlustulemused salvestatakse digitaalselt. Spetsiifiline militaarne optika on väga kallis, kuid saadaval on juba ka piisavalt hea kvaliteediga odavamat tsiviilvarustust. Parim moodus vaadeldavat objekti jälgida ning kogu toimuvat salvestada oleks kombineering 60 kordse suurendusega vaatlustorust, digitaalsest fotoaparaadist ja sülearvutist. Selline süsteem võimaldab näha vaadeldavat ala suuremal ekraanil ja salvestada samaaegselt arvuti kõvakettale kogu informatsioon hilisemaks analüüsiks. Tulevikus sidelahenduste arenedes võib saada nii ka võimekuse edastada vaadeldav olukord otse staapi reaal-ajas. Liikumine toimub peamiselt vaid öösel, seega on oluline igal mehel omada klassikalist öövaatlusseadet, mida saab kasutada liikumisel. Samad mudelid, mis EKV’s kasutusel, on täiesti sobilikud.

Elektrienergia tootmise vahendid. Et töötaks side ja digitaalsed vahendid, on vaja elektrit. Kaasavõetud akudest jagub vaid piiratud ajaks ja vaatamata planeeritud taasvarustamisele peab meeskonnal olema ka varuvariante ise elektrit toota akude laadimiseks. Tehnika arenedes on need võimalused juba järjest taskukohasemad – näiteks päikesepaneelid ja käsigeneraatorid.

Isiklik riietus ja varustus. Kaugluure meeskonnad võivad opereerida mistahes ilmastikuoludes, kui nad on varustatud vastava riietuse ja puhkamisvarustusega. Meie oludes on sooja ja muretut aega vaid loetud päevad aastas, seega on meeskonnaliikmete tervise seisukohast oluline väga heade ja kvaliteetsete soojapidavate riietuselementide ning magamisvarustuse olemasolu. Miinus 20 kraadiga 3 ööpäeva peidikus istudes on tõsine katsumus kehatemperatuuri säilitada, mida paraku standardvarustusega teha ei õnnestu.

Side
Täpse ja õigeaegse luureinfo edastamine meeskondade poolt on kõige tähtsam kaugluureüksuse missiooniaspekt. Ilma sideta ei ole põhjust saata või hoida meeskonda sügaval vaenlase tagala-alas. Hästi läbimõeldud, planeeritud ja harjutatud sideprotseduur aitab tagada missiooni edukuse.

Kaugluureüksuse meeskonnad paigutatakse laiali väljapoole otsenähtavat sideulatust (Line of Sight). Tavalised lahingu-raadiovõrgusüsteemid ei suuda toetada kaugluureüksuste sidepidamise nõudeid, seega peavad kaugluureüksused tundma õppima ja kasutama laiema ulatusvõimsusega sidesüsteeme – lühilaine ja taktikaline satelliitside.


Lühilaineraadio on piiramatu ulatusega töökindel sidesüsteem, kuid nõuab põhjalikku väljaõpet. Lühilaine kasutamise õpe on mahukas ja keeruline, kuid selle peavad läbima kõik meeskonna liikmed. Meie oludes jääb lühilaine siiski tõenäoliselt peamiseks kauge distantsi sidepidamise vahendiks.

Taktikaline satelliitside on samuti piiramatu ulatusega töökindel ja samas üsna lihtne sidesüsteem, kuid kuna Eesti ei oma ise ühtegi satelliiti, on see sidepidamisviis sõltuv vaid liitlastest. Samuti on vastavad kanalid ka piiratud, olles juba intensiivses kasutuses liitlaste endi poolt. Seega ei saa me vähemalt praegu oma sideskeeme sellele, kui põhivahendile, rajada.


Sõltumata kasutatavast sidesüsteemist, edastab meeskond luureandmeid peamiselt andmesidena. Selleks peab sidevarustusse kuuluma sõnumiterminal või ilmastikukindel sülearvuti koos vastava tarkvaraga. Andmeside sõnumid vähendavad saateloleku aega ja võimaldavad edastada informatsiooni väga täpselt.

Ettekandeid vastuvõttev sidepunkt suhtleb meeskondadega määratud sideaegadel (aknad). Iga meeskonna jaoks on kindlaks määratud erinev sideaken. Samas peavad meeskonnad olema kaitstud vaenlase poolt pealtkuulamise ja suunamääramise eest. Liiga sagedalt plaanitud sideseansid seavad meeskonna avastamise riski, kuid ebapiisavalt plaanitud aknad võivad kahjustada ajatundliku luureinformatsiooni edastamist. Vastavad hinnangud tehakse operatsiooni planeerimise käigus.

Lisaks määratud sideakende sagedusele seatakse sisse ka valvesagedus. Sidepunkt jälgib valvesagedust 24 tundi ööpäevas. See on ette nähtud dubleeriva sagedusena info edastamiseks väljaspool plaanitud aega, kui sidet peamise sagedusega pole võimalik saavutada. Kaugluure meeskond võib kasutada valvesagedust ka siis, kui on:
  • Ettekanne prioriteetsetest luureandmetest.
  • Taotlus väljaviimiseks või tuletoetuseks kui meeskond on ohus.
  • Taotlus meditsiiniliseks evakueerimiseks.
  • Vältimise või põgenemise alustamisel.

Kokkuvõtteks
Kaugluure üksustel on oma kindel ja oluline roll terves luuresüsteemis. Peamised tugevused ja eelised teiste luurevahendite ees on kõrge varjatus ja alas pikaaegne püsimine. Kaugluure meeskond on ilmastikukindel andmete koguja (ka siis kui UAV ei saa lennata jms), see tähendab ka inimese tundemeeli alas (lõhn, heli, puudutus), võime eristada petteobjekte ja -manöövreid läbi inimesepoolse hinnangu kohapeal. Integreeritud toetuse korral võivad nad teiste alas tegutsevate luure- ja lahingüksuste (mobiilne kohaluure ja KL võitlusgrupid) toel tunduvalt kauem vastu pidada ning samas saavad nad tänu oma unikaalsele sidevõimekusele toetada ka neid üksusi andmete edastamisel kõrgemale. Kaugluure meeskondade komplekteerimine ja väljaõpe on aeganõudev, kuid luurealaselt väga tasuv ning sellele tuleks kindlasti hakata suuremat rõhku asetama juba lähitulevikus.