Legal Notices

All expressed in this blog are the author's opinions and do not represent any official standpoint of any other entity.
No expression here is intended to incite any violence, rebellion or any other conduct that is not according to commonly established rules and regulations.
All information presented here is acquired via open sources or personal experiences of the author. Here is no classified information any kind.

28 January 2015

ÜRO on arutanud 30 korda Ukraina küsimust, Venemaa on 30 korda vetostanud. Kuidas edasi?

Rene Toomse, Delfi 27.01.2015

Nädalavahetusel toimunud surmav rünnak Ukrainas Mariupoli tsiviilelanikkonna vastu oli ilmselge sõjakuritegu. Olukord nõuab otsustavat rahvusvahelist sekkumist, et hoida ära suuremat katastroofi ning järjekordset pikka sõda Euroopa pinnal.

Terve mõistuse seisukohast tuleks koheselt moodustada neutraalsed rahutagamisjõud ja saata Ukrainasse. Seejuures tuleb kontrolli alla võtta nii Ukraina valitsusvägede ja mässajate vaheline rindejoon kui ka ametlik piir Venemaa ja Ukraina vahel, mille kaudu liigub toetav relvastus mässulistele.

Rahutagajad peavad ka korraldama ja julgestama humanitaarabi piirkonnas elevatele inimestele. Kuna mässajad näevad oma vastasena ka kõiki NATO riike, siis oleks mõistlik vastava missiooni juhtimise ettepanek teha riigile, kes ei kuulu ei NATOsse ja kelle suhtes ei saaks kumbki tülipool ette heita erapoolikust. Näiteks Soome ja Rootsi oleksid mõistlikud valikud. On tõenäoline, et selline ettepanek ei leiaks Venemaapoolset nõustumist ÜRO julgeolekunõukogus, kelle pädevusse vastav otsustamine kuulub. Kuid selle vastu on siiski lahendus.

Tänaseks on julgeolekunõukogu Ukraina kriisi arutanud 30 korda, kuid mitte kordagi ei ole liikmesriigid jõudnud üksmeelele. Venemaa on enamikule resolutsioonidele veto pannud. Olles üks alaline julgeolekunõukogu liige, siis selline õigus talle ka on antud sama ÜRO Hartaga, mis sätestab normaalse käitumise nõuded riikide vahel. Olukord on absurdne ja kõigile arusaadavalt ebaõiglane.

Tundub nagu ei saakski midagi ette võtta kui rahvusvahelist õigust rikub üks alalistest nõukogu liikmetest. Kuid see ei ole päris tupiktee. On veel üks võimalus, mida millegipärast üles ei tooda. 

Harta artikkel 27 punkt 3 ütleb, et tülis osalev pool peab [julgeolekunõukogus] otsuse vastuvõtmisel hääletamisest loobuma. Selleks ei pea osapool tingimata nõustuma oma osalemisega konfliktis ja vabatahtlikult loobuma, vaid vastavalt, kui on tõendatud liikme seotus, saab lugeda ta hääle (ka veto) kehtetuks. Sellisele olukorrale hinnangu andmiseks saab kasutada Rahvusvahelise Kohtu abi.

Rahvusvahelise Kohtu üks pädevustest on kinnitada fakti olemasolu, mis, kui see kindlaks tehakse, kujutab enesest rahvusvahelise kohustuse rikkumist. Harta kohaselt on konfliktidest hoidumine üks peamisi kohustusi liikmesriikidele. Antud juhul oleks õigustatud pool kohtumenetluseks avalduse tegemisel Ukraina, et nõuda kohtu hinnangut olemasolevate tõendite põhjal, kas Venemaa seotus käimasoleva konfliktiga on tõendatud.

Kui kohus leiab, et on, siis on see ka legaalne alus nõuda Venemaa hääletamisest loobumist julgeolekunõukogus Ukraina olukorda puudutavates küsimustes. Kui ta ei loobu, siis on õigus ta vastuhääl lugeda kehtetuks ja julgeolekunõukogu saab täiesti seaduslikult Ukraina olukorda puudutavad otsused, sh rahutagamismissiooni, heaks kiita.

Kuid nagu öeldud, esimese sammuna tuleb Ukrainal teha vastav avaldus Rahvusvahelisele Kohtule.