Rene Toomse - Free Thinker
Cogito, ergo sum
18 August 2025
05 June 2025
Kas jõuame järele sõjapidamise järgmisele põlvkonnale?
Rene Toomse
Ukraina erukindral Valeri
Zalužnõi pidas 25. aprillil olulise
kõne Londoni kaitsetehnika foorumil. Ta väitis, et nii maailm kui ka
sõjapidamine on oluliselt muutumas ja kahjuks ei jõua lääneriigid sellele
muutusele kuidagi järele.
Vene-Ukraina sõda kestab
neljandat aastat. Sissetung, mis algas klassikaliselt Vene soomusüksuste
sissetungiga, on muutunud suuremas osas droonivõitluseks mõlema poole vahel.
Erinevatel andmetel on ligi 70–90 protsenti rindel hukkunud või viga saanud võitlejatest
ja tehnikast kaotatud droonirünnakute või droonide abistatud teiste
relvasüsteemide tõttu.
Rindest kaugemal, vastase
sügavuses toimub nii vägede, olulise tootmise ja logistika hävitamine rakettide
ning reeglina suuremate droonidega. Oluline osa hävingust tehakse Ukraina enda
valmistatud soodsate vahenditega ning aina enam väheneb vajadus lääne
sõjatööstuse ülikalliste relvade järele. Viimast demonstreerib hiilgavalt ka 1.
juuni Ukraina operatsioon "Ämblikuvõrk" Venemaa
strateegilise lennuväe tõsiseks kahjustamiseks.
07 January 2024
Intervjuu ERRle: Rene Toomse: venelased on valmis sõjas lihtsalt julmalt riskima
05.01.2024
Praegune staatiline seis Ukraina sõjas on paratamatus, mis tekib, kui üks suur jõud kohtub teisega ega suuda sellest läbi tungida. Venelased on aga valmis nii inimelusid kui ka tanke ja soomukeid rindele saatma lõputult, ütles sõjaväelane, Kaitseliidu Kooli pealik major Rene Toomse Vikerraadio "Reedeses intervjuus".
https://www.err.ee/1609213390/rene-toomse-venelased-on-valmis-sojas-lihtsalt-julmalt-riskima
22 November 2023
Marshalli plaan 2.0 – Venemaa
Rene Toomse
Marshalli plaan oli USA pärast teist maailmasõda ellu kutsutud majandusabi programm, mille eesmärk oli aidata Euroopa riike sõjajärgsel taastumisperioodil majanduse ülesehitamisel. Plaan sai nime USA välisministri kindral George C. Marshalli järgi ja seda rakendati aastatel 1948–1951.
Lisaks majanduse taastamisele oli üks selle eesmärkidest ka kommunismikatku leviku takistamine Euroopas – majanduslikult heal järjel inimesed ei taha väga rumalustega tegeleda. Enda ja oma laste toimetulek on üldiselt olulisem kui idee, mis võib sind tagasi viletsusse paisata. Kas aeg oleks küps uue sarnase plaani tegemise alustamiseks, kuid seekord Venemaa tarvis lisaks Ukrainale?
Praegu on sisuliselt käimas kolmas maailmasõda või oleme selle eelõhtus (seda ütlevad ajalooõpikud alles aastakümnete pärast). Kümned riigid on vähemalt kaudselt seotud sõjaga Ukrainas. Mõned riigid toetavad Venemaad relvade, laskemoona ja kiipidega ning suurem osa lääne ühiskonnast saadab relvi ja varusid Ukrainale. Keegi ei soovi selle sõja laienemist väljapoole Ukrainat. Keegi ei oska veel öelda, kuidas see sõda lõpeb ehk mis on lõpuks tulem. Ja kui see lõpeb Venemaa strateegilise kaotusega (seatud eesmärgid jäävad täitmata), siis mis juhtub järgmiseks?
Nähtamatud diviisid
Rene Toomse
Kaitse Kodu! 4/2023 ja ERR 11.05.2023.
Suured süsteemid on visad muutuma või neid ei tahetagi muuta, sest nii on asjad toiminud juba kaua. Milleks riskida ja teha teisiti, kuidagi humaansemalt? Keti lõdvemaks laskmisega saadi valus õppetund 1980ndate lõpus, kui kogu suurel liitriigil lubati pisut ise mõtlema hakata – kiiresti saabus sajandi „suurim geopoliitiline kataklüsm (suur katastroof)“. Võtab aastakümneid, et see Gorbatšovi tehtud jama jälle korda teha. Ei mingit vabadust, ei mingit isemõtlemist, ei mingit uutmist enam. Tagasi nõukogude liitu.
Allolev kirjeldus Nõukogude armeest ja selles toimivatest süsteemidest on tegelikult kokkuvõtvalt välja toodud oma aja Viktor Suvorovi (tegeliku nimega Vladimir Rezun, endine Nõukogude sõjaväeluure vanemohvitser, kes 1978 hüppas üle Inglismaale) raamatust „Nõukogude armees“ („Inside the Soviet Army“, 1982).
VÜT1 ehk Väikeüksuse taktika kursus Kaitseliidus
Rene Toomse
Kaitse Kodu 1/2023
„Väga-väga hea kursus ning suur tänu asju väga tõsiselt ette võtmast. Kui VÜT standardid samaks jäävad, siis minu silmis on see selge kvaliteedimärk. Igal kümnel juhul valiksin jama sees olles enda kõrvale kuusepuudega märgi kandja teiste üle.“
„VÜT kursus, mida nüüd proovitakse kõikidele sisse viia, on ainuõige asi tegelikult tasemete ühtlustamiseks. See kursus peabki olema raske; ainult nii õpid hindama, kuidas tegutseda, käituda erinevates oludes, kuidas pakkida seljakotti ja mida üldse kaasa võtta. On asjad, mis muutuvad tähtsusetuks, ja on asjad, millest enne nii ei peetud, kuid nüüd osutusid väga väärtuslikuks.“
„Juba 4. moodulist oli asi selge, et siin peab osalema kogu see jagu, kes muidu ka omas üksuses jagu on. See aitab kuradima hästi kõik paika panna, kes su kõrval tegelikult on ning millised on erinevate võitlejate võimed ja tasemed. Kursust alustades tuleks seda kindlasti rõhutada – tulge terve jaoga koos.“
Need olid vaid mõned hinnangud, mida andsid 2022. aasta sügisel esimese Harju malevas läbi viidud VÜT1 kursuse lõpetajad. Loodetavasti on järgmistel aastatel sellist tagasisidet veel palju ja kogu Kaitseliidust.
KAITSELIIDU KOOLI UUED PROOVIKIVID - INSTRUKTORID, HLT ALUSED JA DROONID
Rene Toomse
Alanud aasta esitab Kaitseliidule suuremaid väljakutseid kui kunagi varem. Juba sügisel tuleb maakaitse toetamiseks koolitada vähemalt algtasemel ligi 10 000 reservväelast. Instruktorite ja koolitatavate tõhusaimaks peetava arvulise suhte järgi tähendaks see ligi tuhande instruktori kaasamist koolitusse.
Muidugi tuleb õppekogunemised jagada osadeks, näiteks neljaks, mis matemaatiliselt teeb vajalike instruktorite arvuks 250. Ikkagi on see väga tõsine proovikivi.
Ukraina õppetunnid näitavad selgelt, et hajutatud lahingutegevus vastase tagalas on tõhus tegevus. HIMARS-i raketid ei leia ise sihtmärke, kütuse- ja laskemoonaveokid ei plahvata tegelikult hooletu suitsetamise tõttu. Igal pool hoiavad hajutatud võitlejad silma peal. See on väljakutseid esitav võitlusviis, milles Kaitseliit peab saama maailma parimaks.
Droonid on tulnud, et jääda ning oma vaatlusvõimelt ja tulejõult edasi areneda. See on uus võidurelvastumine igal tasandil. Kui drooni lennutama võib õppida igaüks, siis sõjaolukorras on sellest oskusest üksi vähe. Kuidas leida maskeerunud vastane, kuidas juhtida suurtükituld drooniga vaadeldes ja kuidas jääda ise ellu vastase kaudtule raadiuses tegutsedes? Need on vaid osa küsimustest ja oskustest, millele tuleb kiiremas korras hakata tähelepanu koondama.
Kaitseliit õppusel SIIL 22. Tulemused ja järeldused. Osa 2
Rene Toomse
Kaitse Kodu 7/2022
VÕTMEJÄRELDUSED ÕPPUSEST
Kaitseliitlaste moraal on väga kõrge. Seda näitas suur osalusprotsent (kokku 88%). Lisaks ametlikult kutsututele osales 146 vabatahtlikku kaitseliitlast (sh NKK liiget), mis tõstab osalejate protsendi tegelikult 90 peale. Kokku osales maakaitses 1270 võitlejat (ilma NKK-ta).
Õppus näitas, et hajutatud lahingutegevuse kontseptsioon töötab. Maakaitse tegutses peamiselt jagudena, ei kaevunud ega hoidnud maastikku, vaid oli pidevas liikumises varitsuste ja reidide vahel ning vastase ümber.
Taktikad, mis vältisid lineaarsust (ei liigutud ainult vastase ees, pigem tema ümber) säästsid oma võitlejate elusid oluliselt rohkem kui lineaarsema, viivituslahingu lähenemisega võitlus (peamiselt Saaremaal).
Õppus tõi ka välja, et väljaõppes on vaja oluliselt rohkem panustada pealike loovuse treeningule võitluses hajutatud lahingutegevuses. Võitlejate tasandil on vaja tunduvalt suuremat rõhuasetust oma julgestusele, ohutustehnikale ja üldisele lahingudistsipliinile. Nii vähendame oma kaotusi märkimisväärselt.
Selgusid ka mitmed olulised puudused koosseisudes ja varustuses, millega tuleks kiiremas korras tegutsema hakata. Põhjalikumalt allpool.
Rohkem: https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2022_veeb/s/17035657
Kaitseliit õppusel SIIL 22. Tulemused ja järeldused. Osa 1
Rene Toomse
Kaitse Kodu 6/2022
Kaitseliit osales õppusel Siil 22 nelja kompanii suuruse üksusega, üks Saaremaal ja kolm Valga-Võru vahelisel alal (Lõuna-Eesti). Lisaks oli lõunas toetuseks Taani Kodukaitse rekkekompanii ja üks Poola Rahvuskaardi rühm. Esmakordselt tegutseti kogu õppuse jooksul kõigi üksustega hajutatud lahingutegevuses, kus peamine võitlev üksus oli jagu.
Erinevad varitsused ja kiired väikesed reidid ilma pikemasse lahingukontakti jäämata olid reegliks. Kõik allüksused püüdsid rakendada „Maakaitse käsiraamatu“ peatükis 1.2 kirjeldatud põhimõtteid nii hästi, kui see selle suhteliselt lühikese õppuse aja jooksul töötas. Ja see töötas. Eriti nendes allüksustes, kes said aru ideest ja olid ka paremini treenitud.
Üldiselt saab lugeda õppust Siil 22 Kaitseliidu jaoks hästi korda läinuks, sest kõik allüksused olid aktiivselt tegevuses just hajutatud lahingutegevuse raamistikus ja kõik õppisid palju juurde.
Rohkem: https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2022_veeb/s/16697831
03 April 2022
17 March 2022
Õlaltlastavad õhutõrjeraketid – üks olulisemaid võimenõudeid maakaitses
Major Rene Toomse, PhD
Kaitseliidu peastaap
„Tulevad,“ ütles Mait ja tugevdas haaret ümber Gromi käepideme. „Sina vasak, mina parem,“ vastas Karl ja libistas sõrme oma Gromi päästikule. „Vasak lukus,“ kostis Mait. „Parem lukus, kolm, kaks, üks, tuld!“ ütles Karl ja mõlemad vajutasid korraga oma relvade päästikule. Samal ajal kui mehed ennast maapinna ligi surusid, liikusid kaks raketti tulejuttide ja valgete suitsusabadega kiirelt horisondil ennast nende suunas keeranud kopterite suunas.
Hetkel kui mõlemad kopterid
tabamused said, jõudsid vastase kolonnile varitsuse teinud jao liikmed oma
okstega varjatud ATVde ja maasturite juurde, kinnitasid kiirelt relvad ja
varustuse ning liikusid kahte metsasihti mõõda alast eemale.
Mait ja Karl veendusid hetke,
et mõlemad kopterid langesid loperdades maapinna poole ja ei kujutanud varitsusest
eemalduvale jaole ohtu. Langevate kopterite ja meeste positsiooni vahel orus
oli peatunud vastase kolonn, milles suitses kaks soomukit. Teistest masinatest
jalastus vastane ennast jooksuga ringkaitsesse, kuid neil polnud enam kedagi
sihikule võtta. Nad ei teadnud, et neid äsja varitsenud jagu mõtles juba
järgmise varitsuse peale mõne kilomeetri kaugusel nende liikumissuunal.
09 March 2022
Väikeriigi maakaitse relvad ülekaaluka vastase vastu
major Rene Toomse
kaitseliitlane
Forte 09.03.2022
Tänane sõda Ukrainas on küll
piisavalt kaugel, et plahvatused meile tuppa ei kosta; samas ka tunnetuslikult
lähedal geograafiliselt ja veelgi lähemal üle meedia ja sotsiaalvõrgustike. See
on päris sõda, täna Euroopas ja see ei tundu reaalne. Aga nii see on ja
reaalsusesse toibudes tekib järgmine küsimus – mis saab pärast? Kas meie oleme
järgmised?
Tuntud vene teadlane ja poliitika
analüütik Andrey Piontkovsky väidab oma hiljutises intervjuus
Läti ajalehele Neatkarīgā Rīta Avīze, et Balti riigid on suure tõenäosusega
järgmised kui Putin Ukrainas võidab. Tegelikult ei pruugi sel vahet olla, kas
Venemaa võidab või ei võida praegu, me oleme nii-öelda järgmisena sihikul
nagunii. Seda enam, et võidu definitsioon ei ole ammu enam üheselt
selgepiiriline. Putini Venemaa ambitsioon on taastada endine deržaava, ehk
võimas Vene suurriik – selles ei tohiks tänaseks enam kellelgi kahtlust
olla.
Ma ei taha kedagi hirmutada, kuid
vaadates olukorda realisti pilguga, siis küsimus ei ole selles, kas sõda
Venemaaga tuleb meie õuele, vaid õige küsimus on – millal? Ka siis kui Putin
sureb või vahetatakse välja, ei tasu hellitada lootusi sõbraliku ja päriselt
demokraatliku Venemaa suunal. See ei ole vaid ühe mehe mentaliteet ja
soovunelm, see on oluliselt suurema grupi ambitsioon, nagu kirjeldas kindral
Laaneots juba 2014. aastal.
30 January 2022
Heidutus kui vägede targa eelpaigutuse ja ettevalmistuste kunst
EPL 30.01.2022: Rene Toomse: peame pingutama, et Eestisse tuleksid uued USA väeüksused
Major Rene Toomse
kaitseliitlane
Käesolev
artikkel on autori arvamus ja ei pruugi kajastada Kaitseliidu ametlikke
seisukohti.
Artikkel on kirjutatud ühe essee põhjal, mis osales ühel konkursil jaanuari algul, kust paraku sellele mingit hinnangut ei tulnud. Aga ehk on selles mõtteainet siis laiemale lugejaskonnale.
Elame ühel
keerulisemal ajaperioodil kogu taasiseseisvumise järel. Venemaa on esitanud
tõsise ultimaatumi NATOle – sisuliselt tuleb taastada olukord, mis oli enne
Nõukogude Liidu lagunemist. Oma olemuselt on nõudmiste pakett ebarealistlik,
sest samaga ei saaks Venemaa ise vastata; näiteks vastaspoole aladele ulatuvate
raketisüsteemide väljaviimise nõue tähendaks Venemaa jaoks ka Kaliningradi
relvituks tegemist. Seda Venemaa nõus tegema ei ole, seega on laual pakkumine,
mis pole tasakaalus – Ida-Euroopast liitlasväed ja kaugmaa relvad välja, enda
sõjaline võimsus jääb kohale. See oleks kokkulepe, mille aktsepteerimisel
kaotaks NATO oma näo ja usaldusväärsuse.
Viimastel päevadel
on uudistes teemaks ka USA väekontingendi Eestisse soovimine. See on kindlasti
väärt mõte ja hea heidutusmeede, kuid heidutuse puhul on oluline mitte ainult
mass, vaid ka vägede paigutus ning nende laiapõhjalised võimed.
Liitlasväed
Eestis 2022+
15 October 2021
Maakaitsest päriselt
Rene Toomse, Kaitse Kodu! nr 7 2021
„Ükski kaabakas ei ole kunagi võitnud sõda oma riigi eest surres. Ta on võitnud selle, pannes teise vaese lolli kaabaka surema oma riigi eest.“ - kindral George S. Patton, 1944
Sõduris nr 3/2021 sai lühidalt vaadeldud maakaitse kujunemise lähiajalugu ja ka karisid sellel pikal teekonnal. Ilmne on, et seda üksust, võimet ja võibolla isegi lahinguliiki on erinevad otsustajad „tõlgendanud“ väga erinevalt. Käesolev artikkel arutleb, kuidas maakaitse päriselt võib või võiks toimida.
See siin ei ole kindlasti Kaitseliidu ametlik seisukoht, vaid kõigest üks mõttearendus, kuidas sellisest üksusest ja võimest saada kriisi ning sõja korral kõige rohkem kasu ja mis võib juhtuma hakata ka kõige eeskujulikumatele plaanidele vaatamata.
27 August 2021
Taliban ongi praegu Afganistanile parim võimalik lahendus, mingigi perspektiiv sellele õnnetule maale
Lüües naelu kiviseina ehk 20 aastat märgist mööda Afganistanis
Rene Toomse,
veteran
Ma ei mäleta ta nime. Ta oli tõlk, hariduselt arst, välimuse järgi hinnates hilistes neljakümnendates. Me seisime tolmuse Hesco bastioni barjääri kõrval, mis kattis avalike suhete staabi sissepääsu võimaliku otsetule eest. Mõlemad ootasime sama ameeriklaste meeskonna väljumist, kellega pidime minema ümbruskonna küladesse koolitarbeid jagama. Sa tunned ära inimese, kes on intelligentne ja elukogenud läbi tema silmavaate, rahuliku hoiaku ning kõnemaneeri. Sa tunnetad seda.
Pakkusin talle
suitsu. „Mis sa arvad, kuidas meil siin läheb?“ küsisin talle tuld pakkudes. Ta
vaatas mulle otsa vaid viivu, hinnates tõenäoliselt samavõrd mind nagu mina oli
hinnanud teda ja tõmbas sügava mahvi: „Te ei võida kui sa seda silmas pead.“ Me
pilgud kohtusid taas ja hinnanud minu reaktsiooni või pigem selle puudumist
ning jätkas: „Sõjaga ei muuda midagi, me oleme seda kõike varem näinud. Te
oleks pidanud maa üle ujutama televiisoritega, sellest oleks piisanud.“ Ta
selgitas, et ei afgaani ei saa jõuga alistada, sa pead teda veenma, tekitama
temas ahvatluse parema elu vastu kui tal praegu on. Kuid sa ei saa seda teha
otse, vaid läbi tema enda valikuvõimaluse, kas seda vaadata, uskuda ja tahta.
Andes neile võimaluse ise vaadata muid võimalusi elu korraldamiseks, on
lootust, et neis tärkab huvi ja idee, kuidas ise muutuda. See on loomulikult
pikk protsess, kuid kultuuri ei saagi kiiresti muuta.
Aasta oli 2006,
Kandaharis ja ma teadsin sellest hetkest nüüd juba kindlalt, et me ei muuda
midagi paremaks sellel õnnetul ja sõdadest räsitud maal. Me kaotame. Ma olen
vaid pisut üllatunud, et see nii kaua aega võttis.
Maakaitse kolmas tulemine. Vaade lähiajalukku ja jätkuvad väljakutsed.
Avaldatud Sõdur 03/21 lk 36-45
Maakaitse
kolmas tulemine. Vaade lähiajalukku ja jätkuvad väljakutsed.
Major Rene Toomse, PhD
Me mõtleme liiga väikselt, nagu konn kaevu põhjas. Ta arvab, et taevas on vaid nii suur kui kaevu suue. Kui ta üles tuleks, oleks tal hoopis teine vaade.
Mao Zedong
Sõduris nr 1, märts 2021, toimus eraldi artiklites väike diskussioon endise Kaitseliidu ülema kindralmajor Meelis Kiili ja praeguse Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel Eero Rebo vahel maakaitse olemusest ja arengutest. Kindrali kirjutisest kostab etteheiteid nii mõnelegi praegusele tegevusele; peastaabi ülema loost selgitusi, miks just nii. Tehniliselt on ajakirja sattunud artiklid küll vastupidises järjekorras, kuid see ei sega mõtleval lugejal arusaamast, et üks lugu on vastus teisele.
Kokkuvõtlikult, kindral Kiili ei ole peamiselt
rahul eraldiseisvate kaitseringkondade staapide mehitamisest loobumisega ja
sisuliselt uuesti juhtmalevate tekitamisega ja neile lisaülesannete andmisega
ringkonna tasandil; kolonel Rebo põhjendab seda vajalike inimeste puudumisega,
mis ei jätnud alternatiivi. Peab tunnistama, et mõlema mehe jutus on head ja
õiged argumendid, kuid tekib küsimus – kas see on siiski peamine maakaitse
murekoht?
Territoriaalkaitse võitlusdoktriin
Avaldatud numbris Kaitse Kodu! 5 2021 (kollasel taustal märgitud hilisemad täpsustused)
Ajaloost on teada, et jumal on suurema pataljoni poolt, kui väiksemal just paremat ideed pole. Pikale veniv võitlus endast tugevamaga pole kunagi paljulubav. Isegi kui võidad, maksad kõrget hinda. Aga kui kasutad endast suurema vastase vastu judotehnikat, kui teda psühholoogiliselt töötled, ta tasakaalust välja lööd ning kasutad vastase kiirust tema enda vastu, võid tihti võita, ja seda väikeste kaotustega.
William S. Lind „Manööversõjapidamise käsiraamat“
TERRITORIAALKAITSE VÕITLUSDOKTRIIN
Territoriaalkaitse on maakaitseüksuste sõjaaja tegevus, mis ulatub oma vastutusalal korra ja julgeoleku tagamisest kuni lahingutegevusteni vastase üksuste selja taga.
Eesti sõjaline kaitse põhineb Eesti Kaitseväe ja liitlasvägede (edaspidi regulaarväe) ning Kaitseliidu baasil loodud maakaitseväe (edaspidi maakaitse) kombinatsioonil. Regulaarväe põhiülesanne on siduda, peatada ja hävitada vastase lahingujõud ning vastupealetungiga taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus. Regulaarväe lahingupidamine tugineb kolmele põhilisele lahinguliigile – viivitus, kaitse ja pealetungilahing, mis on seotud territooriumi hoidmise ning tagasivõtmisega kogu riigi ulatuses.
Maakaitse on Kaitseliidu liikmetest moodustatud sõjaaegne kaitseväe territoriaalne struktuuriüksus, mis tähendab, et nad tegutsevad samadel aladel, kus on ka nende rahuaegne Kaitseliidu paigutus. Sel moel on maakaitse kogu riigi territooriumi kattev vägi, kus allüksusi liigutatakse eelkõige oma maakaitseringkonna piires.
Maakaitse jaguneb neljaks maakaitseringkonnaks, mis omakorda jagunevad malevateks. Malevad ei ole ette nähtud tegutsema koondatud pataljonidena, vaid kõige rohkem kompaniisuuruste üksustena, kuid peamiselt rühmade ja jagude kaupa. Põhja maakaitseringkonna koosseisu kuulub erandina üks lahingugrupp, mis on valmis tegutsema koondatult pataljonina.
Enamiku sõjaaja malevate koosseisus on vähemalt üks kergejalaväekompanii, mida vajadusel allutatakse maakaitseringkonna ülemale ja mida võidakse kasutada maakaitseringkonna piires kas iseseisvalt või regulaarväe toetuseks. Ülejäänud maakaitseüksused on peamiselt paiksed, tegutsedes neile määratud vastutusalal, mis üldjuhul on nende rahuaegne paiknemisala.
Maakaitse koosseisus luuakse vajadusel lühiajalisi või püsivamaid sihtüksusi teatud ülesannete täitmiseks või eesmärkide saavutamiseks.
16 June 2021
Ülem või pealik - selles on küsimus
Rene Toomse, Kaitse Kodu! 4 2021
Aegajalt tekib Kaitseliidus vestlustes
ja ka dokumente lugedes küsimus: kas allüksuste juhid Kaitseliidus on ülemad
või pealikud? Kasutusel on mõlemad mõisted ilma selge vahetegemiseta, kuid
aruteludes selle üle tekivad kaitseliitlaste seas vastakad seisukohad ja
arvamused. Ühed levinumad väited on sellised, et pealikud on valitavad ja
ülemad määratavad, seega ei saa sõjalises struktuuris olla pealikke, vaid
peavad olema ülemad.
Iseenesest ei oleks nagu tähtsust, kuid eriti ametlikud dokumendid nõuavad korrektsust. Sellepärast püüab käesolev analüüs sellesse dilemmasse selgust tuua.
13 February 2015
Usk, lootus, relvastus
03 February 2015
Tikud, sool ja gaasimask
28 January 2015
ÜRO on arutanud 30 korda Ukraina küsimust, Venemaa on 30 korda vetostanud. Kuidas edasi?
Terve mõistuse seisukohast tuleks koheselt moodustada neutraalsed rahutagamisjõud ja saata Ukrainasse. Seejuures tuleb kontrolli alla võtta nii Ukraina valitsusvägede ja mässajate vaheline rindejoon kui ka ametlik piir Venemaa ja Ukraina vahel, mille kaudu liigub toetav relvastus mässulistele.
22 January 2015
Kus tehti viga? Lääne ja radikaalse islamismi konflikt
10 January 2015
Eesti julgeoleku ja riigikaitse realistlik visioon
Rene Toomse, Sirp 09.01.2015 (siin pikem ja põhjalikum versioon!)
04 January 2015
E-riigi nutika kaitsevõime suunas ehk mida teha suurtükiväega
28 December 2014
Kaitseväe uus juhtimisstruktuur ja selle jätkusuutlikkus
2013. aasta alguses võttis Vabariigi Valitsus vastu uue riigikaitse arengukava. Kava on saanud kiita Vabariigi Presidendilt, kaitseministrilt, aga ka näiteks USA Euroopa vägede ülemalt ja Soome kaitseväe juhatajalt. Samas teevad sellele tõsiseid etteheited eelmine Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots ning eriti jõuliselt endine Kaitseväe peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas.
01 October 2014
Miks Venemaa ründab? Ta on hirmul, kuid mitte lääne ees
Venemaa-Ukraina väljakuulutamata sõda on saanud tõsiseks murekohaks nii Eestile kui ka kogu läänemeelsele maailmale, sõja vältimiseks loodud Euroopa Liidule ja NATO-le. Rünnak ei ole küll veel päris selgepiiriline ja mitte otseselt Euroopa Liidu ja NATO riikide vastu, kuid ähvardavast retoorikast on õhk tiine. Siin üks mõttekäik, mis võib olla Venemaa ajend kihvade paljastamisel lääne suunas.
Venemaa on hirmul. See võib olla surmahirm, kus silmapiiril paistab impeeriumi, kuid võimalik, et terve riigi ja rahva kukkumine hävitavasse kaosesse. Venemaa hirmu allikas on Hiina, kes väidetavalt rakendab vaikset hõivamispoliitikat Siberis ja samas arendab oluliselt oma sõjalist jõudu. Päeval, kui hiinlaste osakaal on piisavalt suur, annab see aluse Siberil, mis laiub Uurali mäestikust Beringi väinani, kuulutada ennast iseseisvaks Venemaast. Või isegi Hiina osaks. Siberis on Venemaa peamised gaasi- ja naftavarud.
24 September 2014
Erioperatsioon Progulka
NB! Tegemist on mõtteharjutusega, millel pole mingisugust seost päris elu ja olukorraga. Kõik nimelised kokkulangevused on juhuslikud.
Loovalt lähenevad probleemilahendused palun kirjutada kommentaaridesse.