Luure kui pusle

Rene Toomse, "Luure kui pusle", Kaitse Kodu! nr 8 [88/530] 2008, lk 21-23.

Luurel ja luurajatel on läbi aegade olnud teatud müstiline oreool. Tõenäoliselt tuleb see sellest, et oma põhitegevuses näevad nad teisi, jäädes ise nähtamatuks ja ka nende vaprus, liikudes kaugel oma jõudude toetusest vaenlase läheduses, on meeliköitev ning lugupidamist, kuid samas ka kadedust äratav. Luureteemat ümbritseb igal ajastul ja igas riigis teatud salapära, tihti luurajaid peljatakse ja samas imetletakse. Luurevaldkond tervikuna on aga palju suurem ja süsteemsem kui enamus tavainimesi ette kujutab.

Motoriseeritud luure - kiire ja terav

Rene Toomse ja Rainek Kuura, "Luure kui pusle V: Motoriseeritud kohaluure - kiire ja terav", Kaitse Kodu! nr 4 [88/534] 2009, lk 27-31.

Selles artiklis on vaatluse all operatiiv-taktikalise staabi (kaitseringkonna) mobiilne luureüksus (nimetame selle tinglikult skautluureks) ja manööverüksuste (brigaad ja pataljonid) luureallüksused soomustamata maasturitel (soft skin). Selliste üksuste väljaõpe ja tegutsemise meetodid on väga sarnased, peamised erisused seisnevad kasutamise eesmärkides ning ulatustes. Omaette teema on soomusluure (armoured recce), mida tavaliselt kasutatakse soomustatud manööverüksuste juures ja selle käsitlus tuleb eraldi mõnes järgnevas numbris.  

Kaugluure – püsiv vaatlus võtmekohtades

Rene Toomse ja Martin Plaser, "Luure kui pusle III: Kaugluure püsiv vaatlus võtmekohtades", Kaitse Kodu 2 [86/532] 2009, lk 12-15.

Kaugluure ja –vaatlus (Long Range Recoinnassance and Surveillance) on luuremeetod, millega sõjategevust või operatsiooni juhtiv ülem saab koguda informatsiooni operatiiv-taktikalist tähtsust omavatest huvialadest. Sellised luureüksused ei pruugi olla otseselt seotud manööverüksustega, vaid nad tagavad informatsiooni vaenlase liikumiste, suuruse ja olukorra kohta sügaval vastase tagalas, jäädes ulatuselt siiski peamiselt oma riigi territooriumile, mille me oleme pidanud näiteks viivituslahingute käigus vastasele loovutama. Kaugluuret nimetatakse ka süvaluureks (Deep Recce), mis tuleneb nende üksuste paiknemisest operatsioonilises raamistikus (Operational Framework), kus see luureliik katab huvialad sügaval vastase poolt kontrollitavas alas.

Erioperatsioonide üksused luurerollis – viirus vaenlase ajus

Rene Toomse ja Martin Plaser, "Luure kui pusle IV: Erioperatsioonide üksused luurerollis - viirus vaenlase ajus", Kaitse Kodu! nr 3 [87/533] 2009, lk 16-20.


Erioperatsioonide üksused ehk SOF (Special Operatsions Forces) on treenitud, ettevalmistatud ja varustatud tavaliselt tegutsema seal, kuhu teiste sõjaliste jõudude vahendid füüsiliselt ei ulatu (väljapool lahinguruumi ja otsest luurehuviala). Reeglina kasutatakse erioperatsioone strateegilisel- ja operatiivtasandil, mistõttu nimetatakse selliseid luureoperatsioone sageli strateegiliseks luureks või eriluureks (Strategic/Special Recoinnassance). SOF meeskonnad saadetakse informatsiooni koguma vaenlase tagala sügavusse, kus nad peavad saama kinnituse oma luureanalüütikute kõige olulisematele strateegilistele/operatiivsetele oletustele ja eeldustele või lükkama need ümber. Eriluure erineb oluliselt kaugluurest oma ulatuse, eesmärkide ja sageli ka meetodite tõttu. Kui kaugluure (vt KK! nr 02, 2009) piirdub territoriaalselt siiski lahinguruumi ja selle vahetu huvialaga, jäädes samas väga militaarsete meetodite piiresse, siis eriluuret teostatakse just seal, kus mõjutused terve sõjategevuse olukorrale on kõige olulisemad ja kasutatavad meetodid ei ole praktiliselt piiratud.