Intervjuu Vikeraadiole 29.07.2025: Ukraina ja Venemaa on droonivõimekuselt teistest kaugel ees

https://vikerraadio.err.ee/1609756400 

Kas jõuame järele sõjapidamise järgmisele põlvkonnale?

Rene Toomse

ERR 03.06.2025

Ukraina erukindral Valeri Zalužnõi pidas 25. aprillil olulise kõne Londoni kaitsetehnika foorumil. Ta väitis, et nii maailm kui ka sõjapidamine on oluliselt muutumas ja kahjuks ei jõua lääneriigid sellele muutusele kuidagi järele.

Vene-Ukraina sõda kestab neljandat aastat. Sissetung, mis algas klassikaliselt Vene soomusüksuste sissetungiga, on muutunud suuremas osas droonivõitluseks mõlema poole vahel. Erinevatel andmetel on ligi 70–90 protsenti rindel hukkunud või viga saanud võitlejatest ja tehnikast kaotatud droonirünnakute või droonide abistatud teiste relvasüsteemide tõttu.

Rindest kaugemal, vastase sügavuses toimub nii vägede, olulise tootmise ja logistika hävitamine rakettide ning reeglina suuremate droonidega. Oluline osa hävingust tehakse Ukraina enda valmistatud soodsate vahenditega ning aina enam väheneb vajadus lääne sõjatööstuse ülikalliste relvade järele. Viimast demonstreerib hiilgavalt ka 1. juuni Ukraina operatsioon "Ämblikuvõrk" Venemaa strateegilise lennuväe tõsiseks kahjustamiseks.

Intervjuu ERRle: Rene Toomse: venelased on valmis sõjas lihtsalt julmalt riskima

05.01.2024

Praegune staatiline seis Ukraina sõjas on paratamatus, mis tekib, kui üks suur jõud kohtub teisega ega suuda sellest läbi tungida. Venelased on aga valmis nii inimelusid kui ka tanke ja soomukeid rindele saatma lõputult, ütles sõjaväelane, Kaitseliidu Kooli pealik major Rene Toomse Vikerraadio "Reedeses intervjuus".

https://www.err.ee/1609213390/rene-toomse-venelased-on-valmis-sojas-lihtsalt-julmalt-riskima

Marshalli plaan 2.0 – Venemaa

Rene Toomse

ERR 20.11.2023

Marshalli plaan oli USA pärast teist maailmasõda ellu kutsutud majandusabi programm, mille eesmärk oli aidata Euroopa riike sõjajärgsel taastumisperioodil majanduse ülesehitamisel. Plaan sai nime USA välisministri kindral George C. Marshalli järgi ja seda rakendati aastatel 1948–1951.

Lisaks majanduse taastamisele oli üks selle eesmärkidest ka kommunismikatku leviku takistamine Euroopas – majanduslikult heal järjel inimesed ei taha väga rumalustega tegeleda. Enda ja oma laste toimetulek on üldiselt olulisem kui idee, mis võib sind tagasi viletsusse paisata. Kas aeg oleks küps uue sarnase plaani tegemise alustamiseks, kuid seekord Venemaa tarvis lisaks Ukrainale?

Praegu on sisuliselt käimas kolmas maailmasõda või oleme selle eelõhtus (seda ütlevad ajalooõpikud alles aastakümnete pärast). Kümned riigid on vähemalt kaudselt seotud sõjaga Ukrainas. Mõned riigid toetavad Venemaad relvade, laskemoona ja kiipidega ning suurem osa lääne ühiskonnast saadab relvi ja varusid Ukrainale. Keegi ei soovi selle sõja laienemist väljapoole Ukrainat. Keegi ei oska veel öelda, kuidas see sõda lõpeb ehk mis on lõpuks tulem. Ja kui see lõpeb Venemaa strateegilise kaotusega (seatud eesmärgid jäävad täitmata), siis mis juhtub järgmiseks?

Nähtamatud diviisid

Rene Toomse

Kaitse Kodu! 4/2023 ja ERR 11.05.2023.

Kaotusterohked frontaalrünnakud, miinidele sõitmine, kohalike elanike röövimised, vägistamised ja tapmised – ei midagi uut nõukogudeaegsest sõjapidamisest saati.

Suured süsteemid on visad muutuma või neid ei tahetagi muuta, sest nii on asjad toiminud juba kaua. Milleks riskida ja teha teisiti, kuidagi humaansemalt? Keti lõdvemaks laskmisega saadi valus õppetund 1980ndate lõpus, kui kogu suurel liitriigil lubati pisut ise mõtlema hakata – kiiresti saabus sajandi „suurim geopoliitiline kataklüsm (suur katastroof)“. Võtab aastakümneid, et see Gorbatšovi tehtud jama jälle korda teha. Ei mingit vabadust, ei mingit isemõtlemist, ei mingit uutmist enam. Tagasi nõukogude liitu.

Allolev kirjeldus Nõukogude armeest ja selles toimivatest süsteemidest on tegelikult kokkuvõtvalt välja toodud oma aja Viktor Suvorovi (tegeliku nimega Vladimir Rezun, endine Nõukogude sõjaväeluure vanemohvitser, kes 1978 hüppas üle Inglismaale) raamatust „Nõukogude armees“ („Inside the Soviet Army“, 1982).

VÜT1 ehk Väikeüksuse taktika kursus Kaitseliidus

Rene Toomse

Kaitse Kodu 1/2023

„Väga-väga hea kursus ning suur tänu asju väga tõsiselt ette võtmast. Kui VÜT standardid samaks jäävad, siis minu silmis on see selge kvaliteedimärk. Igal kümnel juhul valiksin jama sees olles enda kõrvale kuusepuudega märgi kandja teiste üle.“

„VÜT kursus, mida nüüd proovitakse kõikidele sisse viia, on ainuõige asi tegelikult tasemete ühtlustamiseks. See kursus peabki olema raske; ainult nii õpid hindama, kuidas tegutseda, käituda erinevates oludes, kuidas pakkida seljakotti ja mida üldse kaasa võtta. On asjad, mis muutuvad tähtsusetuks, ja on asjad, millest enne nii ei peetud, kuid nüüd osutusid väga väärtuslikuks.“

„Juba 4. moodulist oli asi selge, et siin peab osalema kogu see jagu, kes muidu ka omas üksuses jagu on. See aitab kuradima hästi kõik paika panna, kes su kõrval tegelikult on ning millised on erinevate võitlejate võimed ja tasemed. Kursust alustades tuleks seda kindlasti rõhutada – tulge terve jaoga koos.“

Need olid vaid mõned hinnangud, mida andsid 2022. aasta sügisel esimese Harju malevas läbi viidud VÜT1 kursuse lõpetajad. Loodetavasti on järgmistel aastatel sellist tagasisidet veel palju ja kogu Kaitseliidust.

KAITSELIIDU KOOLI UUED PROOVIKIVID - INSTRUKTORID, HLT ALUSED JA DROONID

Rene Toomse

Kaitse Kodu 2/2023

Alanud aasta esitab Kaitseliidule suuremaid väljakutseid kui kunagi varem. Juba sügisel tuleb maakaitse toetamiseks koolitada vähemalt algtasemel ligi 10 000 reservväelast. Instruktorite ja koolitatavate tõhusaimaks peetava arvulise suhte järgi tähendaks see ligi tuhande instruktori kaasamist koolitusse.

Muidugi tuleb õppekogunemised jagada osadeks, näiteks neljaks, mis matemaatiliselt teeb vajalike instruktorite arvuks 250. Ikkagi on see väga tõsine proovikivi.

Ukraina õppetunnid näitavad selgelt, et hajutatud lahingutegevus vastase tagalas on tõhus tegevus. HIMARS-i raketid ei leia ise sihtmärke, kütuse- ja laskemoonaveokid ei plahvata tegelikult hooletu suitsetamise tõttu. Igal pool hoiavad hajutatud võitlejad silma peal. See on väljakutseid esitav võitlusviis, milles Kaitseliit peab saama maailma parimaks.

Droonid on tulnud, et jääda ning oma vaatlusvõimelt ja tulejõult edasi areneda. See on uus võidurelvastumine igal tasandil. Kui drooni lennutama võib õppida igaüks, siis sõjaolukorras on sellest oskusest üksi vähe. Kuidas leida maskeerunud vastane, kuidas juhtida suurtükituld drooniga vaadeldes ja kuidas jääda ise ellu vastase kaudtule raadiuses tegutsedes? Need on vaid osa küsimustest ja oskustest, millele tuleb kiiremas korras hakata tähelepanu koondama.

Kaitseliit õppusel SIIL 22. Tulemused ja järeldused. Osa 1

Rene Toomse

Kaitse Kodu 6/2022

Kaitseliit osales õppusel Siil 22 nelja kompanii suuruse üksusega, üks Saaremaal ja kolm Valga-Võru vahelisel alal (Lõuna-Eesti). Lisaks oli lõunas toetuseks Taani Kodukaitse rekkekompanii ja üks Poola Rahvuskaardi rühm. Esmakordselt tegutseti kogu õppuse jooksul kõigi üksustega hajutatud lahingutegevuses, kus peamine võitlev üksus oli jagu.

Erinevad varitsused ja kiired väikesed reidid ilma pikemasse lahingukontakti jäämata olid reegliks. Kõik allüksused püüdsid rakendada „Maakaitse käsiraamatu“ peatükis 1.2 kirjeldatud põhimõtteid nii hästi, kui see selle suhteliselt lühikese õppuse aja jooksul töötas. Ja see töötas. Eriti nendes allüksustes, kes said aru ideest ja olid ka paremini treenitud.

Üldiselt saab lugeda õppust Siil 22 Kaitseliidu jaoks hästi korda läinuks, sest kõik allüksused olid aktiivselt tegevuses just hajutatud lahingutegevuse raamistikus ja kõik õppisid palju juurde.

Rohkem: https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2022_veeb/s/16697831

Sai saates käidud: Major Toomse: Ukraina NATO-st eemal hoidmine võib olla Venemaa jaoks võit

 

Väikeriigi maakaitse relvad ülekaaluka vastase vastu

major Rene Toomse
kaitseliitlane

Forte 09.03.2022

Tänane sõda Ukrainas on küll piisavalt kaugel, et plahvatused meile tuppa ei kosta; samas ka tunnetuslikult lähedal geograafiliselt ja veelgi lähemal üle meedia ja sotsiaalvõrgustike. See on päris sõda, täna Euroopas ja see ei tundu reaalne. Aga nii see on ja reaalsusesse toibudes tekib järgmine küsimus – mis saab pärast? Kas meie oleme järgmised?

Tuntud vene teadlane ja poliitika analüütik Andrey Piontkovsky väidab oma hiljutises intervjuus Läti ajalehele Neatkarīgā Rīta Avīze, et Balti riigid on suure tõenäosusega järgmised kui Putin Ukrainas võidab. Tegelikult ei pruugi sel vahet olla, kas Venemaa võidab või ei võida praegu, me oleme nii-öelda järgmisena sihikul nagunii. Seda enam, et võidu definitsioon ei ole ammu enam üheselt selgepiiriline. Putini Venemaa ambitsioon on taastada endine deržaava, ehk võimas Vene suurriik – selles ei tohiks tänaseks enam kellelgi kahtlust olla.   

Ma ei taha kedagi hirmutada, kuid vaadates olukorda realisti pilguga, siis küsimus ei ole selles, kas sõda Venemaaga tuleb meie õuele, vaid õige küsimus on – millal? Ka siis kui Putin sureb või vahetatakse välja, ei tasu hellitada lootusi sõbraliku ja päriselt demokraatliku Venemaa suunal. See ei ole vaid ühe mehe mentaliteet ja soovunelm, see on oluliselt suurema grupi ambitsioon, nagu kirjeldas kindral Laaneots juba 2014. aastal.

Heidutus kui vägede targa eelpaigutuse ja ettevalmistuste kunst

EPL 30.01.2022: Rene Toomse: peame pingutama, et Eestisse tuleksid uued USA väeüksused

Major Rene Toomse
kaitseliitlane                                                                           

Käesolev artikkel on autori arvamus ja ei pruugi kajastada Kaitseliidu ametlikke seisukohti.

Artikkel on kirjutatud ühe essee põhjal, mis osales ühel konkursil jaanuari algul, kust paraku sellele mingit hinnangut ei tulnud. Aga ehk on selles mõtteainet siis laiemale lugejaskonnale.

Elame ühel keerulisemal ajaperioodil kogu taasiseseisvumise järel. Venemaa on esitanud tõsise ultimaatumi NATOle – sisuliselt tuleb taastada olukord, mis oli enne Nõukogude Liidu lagunemist. Oma olemuselt on nõudmiste pakett ebarealistlik, sest samaga ei saaks Venemaa ise vastata; näiteks vastaspoole aladele ulatuvate raketisüsteemide väljaviimise nõue tähendaks Venemaa jaoks ka Kaliningradi relvituks tegemist. Seda Venemaa nõus tegema ei ole, seega on laual pakkumine, mis pole tasakaalus – Ida-Euroopast liitlasväed ja kaugmaa relvad välja, enda sõjaline võimsus jääb kohale. See oleks kokkulepe, mille aktsepteerimisel kaotaks NATO oma näo ja usaldusväärsuse.

Viimastel päevadel on uudistes teemaks ka USA väekontingendi Eestisse soovimine. See on kindlasti väärt mõte ja hea heidutusmeede, kuid heidutuse puhul on oluline mitte ainult mass, vaid ka vägede paigutus ning nende laiapõhjalised võimed.

Liitlasväed Eestis 2022+

Maakaitsest päriselt

Rene Toomse, Kaitse Kodu! nr 7 2021 

„Ükski kaabakas ei ole kunagi võitnud sõda oma riigi eest surres. Ta on võitnud selle, pannes teise vaese lolli kaabaka surema oma riigi eest.“ - kindral George S. Patton, 1944

Sõduris nr 3/2021 sai lühidalt vaadeldud maakaitse kujunemise lähiajalugu ja ka karisid sellel pikal teekonnal. Ilmne on, et seda üksust, võimet ja võibolla isegi lahinguliiki on erinevad otsustajad „tõlgendanud“ väga erinevalt. Käesolev artikkel arutleb, kuidas maakaitse päriselt võib või võiks toimida.

See siin ei ole kindlasti Kaitseliidu ametlik seisukoht, vaid kõigest üks mõttearendus, kuidas sellisest üksusest ja võimest saada kriisi ning sõja korral kõige rohkem kasu ja mis võib juhtuma hakata ka kõige eeskujulikumatele plaanidele vaatamata.

Usk, lootus, relvastus

Rene Toomse, Nihilist 13.02.2015

 

Ei, see ei ole riigipöördele õhutamine. See siin on tõsine soovitus luua oma enda riigi tõeline kaitsevõime, midagi nii tõsist, et Venemaa ei taha isegi mõelda meiega nokkimisele. Ukraina läbirääkimised just lõppesid uue lootusekiirega rahule, kuid midagi ei ole lõplik ja Venemaa poolt on see tõenäoliselt vaid ajutine tagasitõmbumine impeeriumi taastamise eesmärkidest. Me peame oma riigikaitse arendama nüüd päris kaitseks ja reaalseks heidutuseks, mis iganes ohu, kas idast või ka mõrvarlike kavatsustega islamistide vastu.

Tikud, sool ja gaasimask

Rene Toomse, Õhtuleht 18.01.2015

Ukrainas käib sõda, kodudest on pidanud lahkuma üle 600 000 inimese. Kes leiab peavarju sugulaste-tuttavate juures, kuid paljud on majutatud ajutistesse selleks kohandatud ruumidesse. See on kõike muud kui normaalne või kerge elu nendele inimestele. Suur vastutus inimeste esmavajaduste tagamiseks on riigil. Me ei tea veel, kui valmis Ukraina tegelikult oli sellise olukorra jaoks või kui palju inimesi võis kaotada elu puuduliku arstiabi või külma tõttu.

ÜRO on arutanud 30 korda Ukraina küsimust, Venemaa on 30 korda vetostanud. Kuidas edasi?

Rene Toomse, Delfi 27.01.2015

Nädalavahetusel toimunud surmav rünnak Ukrainas Mariupoli tsiviilelanikkonna vastu oli ilmselge sõjakuritegu. Olukord nõuab otsustavat rahvusvahelist sekkumist, et hoida ära suuremat katastroofi ning järjekordset pikka sõda Euroopa pinnal.

Terve mõistuse seisukohast tuleks koheselt moodustada neutraalsed rahutagamisjõud ja saata Ukrainasse. Seejuures tuleb kontrolli alla võtta nii Ukraina valitsusvägede ja mässajate vaheline rindejoon kui ka ametlik piir Venemaa ja Ukraina vahel, mille kaudu liigub toetav relvastus mässulistele.

Kus tehti viga? Lääne ja radikaalse islamismi konflikt

Rene Toomse, Eesti Ekspress 14.01.2015

Massimõrv Charlie Hebdo toimetuses Pariisis eelmisel nädala ei ole isoleeritud intsident. Samuti ei pruugi see olla Al Qaeda või Islamiriigi otsese juhtimise ja osalusega sooritatud täpsusrünnak. Samavõrd ei ole see koletu kuritöö tõenäoliselt vaid asi iseeneses ega suunatud lõppeesmärgis Islamit solvanud karikaturistide karistamiseks. Toimunu ja toimuva juurpõhjused on siiski palju sügavamal. 

Eesti julgeoleku ja riigikaitse realistlik visioon

Rene Toomse, Sirp 09.01.2015 (siin pikem ja põhjalikum versioon!)

Ajaloost on teada, et jumal on suurema pataljoni poolt, kui väiksemal just paremat ideed pole. Pikaleveniv võitlus endast tugevamaga pole kunagi paljulubav. Isegi kui võidad, maksad kõrget hinda. Aga kui kasutad endast suurema vastase vastu judotehnikat, kui teda psühholoogiliselt töötled, tasakaalust välja lööd ning kasutad vastase kiirust tema enda vastu, võid tihti võita, ja seda väikeste kaotustega.

William S. Lind[1]

Venemaa viimaste aastate agressiivse välispoliitika valguses on Eestis teravalt õhus julgeolekuteemalised arutelud. Sama tõsiselt oli riigikaitse päevakorral vaid vast 1939 ja 1944 aastal. Samuti on üsna selge, et julgeolek, sh. riigikaitse, saab üheks võtmeteemaks kevadistel Riigikogu valimistel. Igal erakonnal on parlamenti pürgimisel vajalike häälte püüdmisel põhimõtteliselt kaks võimalust – kas lubada ja plaanida oma edasised suunad realistlikult või loopida kõlavaid loosungeid. Paraku ei suuda populistlikud lubadused seista vastu agressorile võimaliku sõja korral, realistlikult arendatud riigikaitsesüsteem küll.

E-riigi nutika kaitsevõime suunas ehk mida teha suurtükiväega

Rene Toomse, Delfis 04.01.2015

Ameeriklastel on tabav väljend – võitle targalt, mitte raskelt (fight smarter not harder). See on äärmiselt kohane ka Eesti kaitsevõime jaoks. Ei ole mõeldav, et iga vastase tanki vastu paneme oma tanki. Samuti ei aita, kui meil on iga vastase saja tanki kohta üks enda tank vastu panna. Ilmselgelt jääb väheks. Kuidas siis sellisest olukorrast välja rabeleda? Siinkohal tulebki sisse eelpool nimetatud väljend ja tõdemus, et eesmärk pühendab abinõu. Allpool tuleb vaatluse alla vaid üks süsteem, millega saaks targemalt tegutseda, kuid sellised kontseptsioonid on praktiliselt piiramatud ka enamus teiste süsteemidega.

Kaitseväe uus juhtimisstruktuur ja selle jätkusuutlikkus

Rene Toomse

KVÜÕA Toimetised 19/2014

 

Sissejuhatus
2013. aasta alguses võttis Vabariigi Valitsus vastu uue riigikaitse arengukava. Kava on saanud kiita Vabariigi Presidendilt, kaitseministrilt, aga ka näiteks USA Euroopa vägede ülemalt ja Soome kaitseväe juhatajalt. Samas teevad sellele tõsiseid etteheited eelmine Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots ning eriti jõuliselt endine Kaitseväe peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas.
 

Tegemist on üsna terava vaidlusega. Vaatamata sellele, et meedias ei tekita viimane erilist tähelepanu, tundub endiste kõrgema juhtimistasandi ohvitseride jaoks küsimus vägagi põhimõtteline. Üheks tõsisemaks vaidlusteemaks on kaitseringkondade kui struktuuriüksuste kaotamine. Arengukava nimetab nende kaotamise põhjustena vajadust vähendada bürokraatiat, lihtsustada juhtimissüsteemi ja hoida kokku vahendeid. Kritiseerijad väidavad, et tegemist oli toimiva ja võimalikest parima juhtimismudeli hävitamisega, mille tagajärjel tekib riigikaitsesüsteemi oluline lünk.
 

Loe edasi:  http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2014/12/KVUOA_Toimetised_19_10_toomse.pdf

Miks Venemaa ründab? Ta on hirmul, kuid mitte lääne ees

Rene Toomse 

Tallinnas 1. oktoobril 2014

Linnaleht 01.10.2104

Kes võidab, kes kaotab? Kuid veel olulisem on püüda selgeks saada – miks Venemaa ründab? Uskumatu, et 21. sajandil peame olema mures sõja pärast Euroopas.

Venemaa-Ukraina väljakuulutamata sõda on saanud tõsiseks murekohaks nii Eestile kui ka kogu läänemeelsele maailmale, sõja vältimiseks loodud Euroopa Liidule ja NATO-le. Rünnak ei ole küll veel päris selgepiiriline ja mitte otseselt Euroopa Liidu ja NATO riikide vastu, kuid ähvardavast retoorikast on õhk tiine. Siin üks mõttekäik, mis võib olla Venemaa ajend kihvade paljastamisel lääne suunas.

Venemaa on hirmul. See võib olla surmahirm, kus silmapiiril paistab impeeriumi, kuid võimalik, et terve riigi ja rahva kukkumine hävitavasse kaosesse. Venemaa hirmu allikas on Hiina, kes väidetavalt rakendab vaikset hõivamispoliitikat Siberis ja samas arendab oluliselt oma sõjalist jõudu. Päeval, kui hiinlaste osakaal on piisavalt suur, annab see aluse Siberil, mis laiub Uurali mäestikust Beringi väinani, kuulutada ennast iseseisvaks Venemaast. Või isegi Hiina osaks. Siberis on Venemaa peamised gaasi- ja naftavarud.