Kaitseväeteenistuse põhimõtted

Käimasoleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega tekkis mul küsimus, et millised võiksid olla need põhimõtted, millest seadus võiks lähtuda. Norme sõnastada kontekstis, lisaks veel sellises, mis ka tervikuna annaks tegelikult hea tulemi, on ju üsna raske. Seepärast, kui mina oleks selle seaduse looja/muutja, siis paneks ma need põhimõtted selle ruumi seinale, kus ma norme kirjutan. Iga normi juures kontrolliks, kas loodav seadusetekst on ka põhimõttega kooskõlas. Kui ei ole, siis tuleb veel normiga vaeva näha.

Kaitseväeteenistuse põhimõtted

1. Kaitsevägi (KV) väärtustab inimest, loob võimalused ja soodustab kaitseväelase arengut. Kaitseväelase areng toimub läbi koolituste ja ülemate, auastmelt vanemate poolse nõustamise. See on primaarselt suunatud kaitseväelase teadmiste ja võimete süsteemsele kasvatamisele, eesmärgiga tõsta kaitseväelase erialast kvaliteeti. Teine, kuid mitte vähemoluline, on kaitseväelase koolitamine tsiviilerialadel, millel on kaks eesmärki – esiteks toetab see tsiviilvaldkondade arengute adopteerimist KV’s ja teiseks loob see eeldused kaitseväelase edukaks toimetulekuks juhul, kui ta liigub peale teenistust tsiviiltööle. Läbiv põhimõte – KV on vastutav oma inimeste arengu eest KV hüvanguks, kuid ka kaitseväelase toimetuleku eest peale KV’st väljumist. Kaitseväelasest saab pärast teenistuse lõppu reservväelane, kelle efektiivsus võimaliku sõja olukorras sõltub paljuski tema sotsiaalsest heaolust sel ajahetkel. Lisaks, mida paremini KV teda kohtles ja ette valmistas, seda suurem on tema moraalne kohustus riigikaitsesse tagasi panustada.

Piracy in Gulf of Aden: Considering the Effects of Private Protection Teams

There were 111 piracy related incidents reported on the east coast of Somalia and the Gulf of Aden in 2008. That means an increase of nearly 200 per cent compared with 2007. Furthermore, the reach of pirates in the region has extended hundreds of miles away from the coasts. All types of vessels with varying freeboards and speeds were targeted. The pirates boarding the vessels were also better armed than in previous years and prepared to assault and injure the crew.

Even though the US and EU have formed multinational counter-piracy Task Forces consisting of numerous warships, that is not likely going to solve the problem alone. The area to cover is too large (up to 2.5 million square miles) and no country can afford to send such a mass of ships to float to gain total control of that region. There are nearly 16,000 ships a year as potential targets for pirates passing the Gulf of Aden. One of the most important trade routes in the world is now threatened by instability of the region.

In the near future the pirates will improve their intelligence systems to achieve better situational awareness, especially on the locations of warships. This will allow them to evade the only threat they have encountered so far. To improve the flow of information they will merge into stronger alliances with each other as well as with terrorist organizations present in the region and that will bring the threat to a new and much devastating level.

More sophisticated methods of attacks are likely to be developed, such as using night vision devices or IEDs attached to a target vessel, to force it to comply with orders, or to mass more attackers against the ships, or to target more cruise ships. Ransom millions will attract more locals to join the business, and we will see a growth of weapons trafficking, more violence in Somalia, and the destruction of any possible government authority that could be the only force to gain control over the situation.

As the situation has not significantly improved after applying naval patrolling in the area and the trends are showing worrying signs of worsening it might now be a right time to think of adding another layer of solutions – private security companies.

Read more at:

http://www.bdcol.ee/files/files/documents/Research/BSDR2009%282%29/10_%20Toomse%20-%20Piracy%20in%20Gulf%20of%20Aden.pdf

Memo sümpoosionist: NATO SOF

Prantsusmaal juuni 2008

Korraldaja NSCC - http://www.nscc.bices.org/page/overview/

Kokkuvõtvalt:

Future Security Environment 2025 - http://www.act.nato.int/images/stories/events/2009/mfp/ACTFutureSecurityEnvironmentFirstEdition.pdf 

Peamised kokkuvõtvad tuvastused dokumendist FSE 2025 (memo autori valik):

- meie vastase peamiseks relvaks saab olema asümmeetriline sõjapidamisviis, mis sisaldab ka terrorismi,

- kõige vahetumad ohud 21. sajandi julgeolekule lähtuvad nõrkadest, ebaõnnestunud ja jäikadest (petis) riikidest, kes annavad võimaluse ennast turvaliselt tunda terroristidel ja kuritegelikel organisatsioonidel,

- terrorism saab olema peamine risk globaalsele julgeolekule,

- tehnoloogilise arengu mõju hakkab andma terroristidele uued võimalused: rohkem detsentraliseeritud organisatsioon ja rohkem surmavaid rünnakuid,

- terroristid saavutavad kõrgema taseme info-operatsioonides ja arvutivõrgu võimalustes (rünnakutes),

- India, Hiina ja Venemaa saavad olulisteks tegijateks tuleviku julgeolekukeskkonnas,

- Põhja-Korea, Iraan ja Süüria on jätkuvalt peamised probleemitekitajad NATO jaoks,

- Kliimamuutus, sellest põhjustatud vee ja toidupuudus, uued epideemiad ja samuti suurenev energiavajadus hakkavad põhjustama suurenevat immigratsiooni, mis loob riski uutele sotsiaalsetele rahutustele.

Sõjapidamise põlvkonnad

Rene Toomse, "Sõjapidamine I: Sõjapidamise põlvkonnad", Kaitse Kodu! nr 1 [93/539] 2010, lk 28-32.

Kaheksakümnendate lõpp hõlmas suuri muudatusi terves maailma poliitikas. Ilmselgelt hakkas kaduma bipolaarsus – vastasseis N-Liidu ja Lääne vahel, mistõttu asusid mitmed sõjandusteoreetikud ja –praktikud ühiselt esitama küsimusi tuleviku sõjapidamisviiside kohta. Alljärgnev tõlge, ühest 1989 aasta artiklist, on üks tsiteerituimaid tänapäeval, sest see mida seal kirjeldatakse on vähemalt osaliselt tänane reaalsus. Seetõttu on oluline jätkata sellise mõttemaailma trendide jälgimist ja hinnates vastast täna ning tema tulevikuperspektiive, tuleb ka meil asuda tõsisematele diskussioonidele, mismoodi meie peame tegutsema sõja korral.

Seminari memo: SOF terrorismivastases võitluses

Belgias aprill 2008

Lühidalt:

Seminar oli disainitud ja läbiviidud CCMR’i (Center for Civil-Military Relation, Naval Post Graduate School) poolt ja selle eesmärgiks oli osalejatel aidata ühendada terrorismi vastu võitlemise poliitikaid ja strateegiaid operatsioonide ning taktikatega.

Seminari läbiviijateks oli kolm õppejõudu CCMR keskusest:

Timothy Heinemann (Naval Post Graduate School, US)

Paul Shemella (Naval Postgraduate School, US)

PhD Paul de B. Taillon (Royal Military College, CAN)

Osalejaid oli 30, kokku 15 riigist

Loengute teemad olid:

- Ülevaade terrorismist kui liikumisest, seda soodustavatest tingimustest, põhjustest,dünaamikast ja arengusuundadest

- Eriüksuste osa terrorismi vastases võitluses

- Piiride julgeolek ja erinevad piirid

- Strateegia olemus ja strateegia kujundamine

- Luure olulisus ja komplekssus terrorismivastases võitluses

- Juhtide arendamine moodsaks võitluseks (pikaajalise karjääri näide)

- Eriüksuste ümberstruktureerimine

- Ametkondade (agentuuride) vaheline koostöö ja otsuste tegemine

- Rahvusvahelised koalitsioonid Iraagis ja Afganistanis

Mida McChrystal’i juhis ütleb EKV’le?

Rene Toomse, "Mida ütleb kindral McChrystali juhis Eesti kaitseväele?", Sõdur nr 1-2 (65-66) märts 2010, lk 46-54.

Eelmise aasta augustist on mässutõrjeoperatsioonideks Afganistanis uus kehtiv ISAF ülema juhis, mis sõjalises keeles tähendab ülema tahte väljendust. Lisaks on alates juulist kehtiv ka uus taktikaline direktiiv (vt. kahte esimest dokumenti http://www.nato.int/isaf/docu/official_texts/). Siinsele sissejuhatusele allpool järgneb minupoolne vabatõlge juhisest, mis ei pruugi olla kõige paremini õnnestunud, kuid ehk on abiks seegi. See eessõna ja tõlge on avalikuks kasutamiseks, mingeid piiranguid ei ole.