Kus tehti viga? Lääne ja radikaalse islamismi konflikt

Rene Toomse, Eesti Ekspress 14.01.2015

Massimõrv Charlie Hebdo toimetuses Pariisis eelmisel nädala ei ole isoleeritud intsident. Samuti ei pruugi see olla Al Qaeda või Islamiriigi otsese juhtimise ja osalusega sooritatud täpsusrünnak. Samavõrd ei ole see koletu kuritöö tõenäoliselt vaid asi iseeneses ega suunatud lõppeesmärgis Islamit solvanud karikaturistide karistamiseks. Toimunu ja toimuva juurpõhjused on siiski palju sügavamal. 

Mõeldes mõeldamatule: Venemaa ja Lääne peatsed liitlassuhted?

Rene Toomse

September 2014 London ja Keila

Uus külm sõda Venemaa ja NATO vahel on täies hoos. Karmimalt kui kunagi varem, hõlmates mõlemaid kahjustavaid sanktsioone ja isegi tuumaähvardusi. Sõda Ukraina pinnal on väljunud siseriikliku rahulolematuse faasist ja muutunud varisõjaks (proxy war) globaalsemate võimujoonte jagamise nimel. Miks Venemaa seda teeb, on ilmselt parema positsiooni nimel maailmaasjades. Suhteliselt ohutu on näidata oma jõudu kellegi peal, kes pole otseselt NATO kaitse all, kuid samas saata tugev sõnum NATOle ja lääne maailmale tervikuna – ma olen tugev ja parem arvestage mu soovidega. Lõppeesmärk ei ole kestev vastasseis, vaid parem positsioon maailma käekäigu üle otsustajate laua taga. Hetkel, mil teised suured on nõus Venemaa nõudmistega, lõpeb ka sõda, selleks korraks. Asi ei ole Krimmis, Ukrainas ega ka Balti riikides, vaid milleski muus, mida Putin tahab Venemaa heaks Ühendriikidelt ja Euroopa Liidult. See on lihtne väljapressimine, mille õnnetud vahendid on naaberriigid. See on kõrgel tasemel strateegiline mäng, milles ei ole midagi juhuslikku. See on reaalpoliitiline pokker kindlatele panustele, kus Venemaa teab üsna hästi oma vastasmängijate kaarte ja on samas suutnud enda omi hoolikalt varjata.

Tappes bin Ladenit…

Tappes bin Ladenit…

Tänase päeva vaieldamatult suurim uudis on Osama bin Ladeni surmamine US eriüksuste poolt Pakistanis. Siiski tuleks olla pisut skeptiline tulevikuperspektiivide suhtes, et mida selline sündmus tegelikult  annab nn. terrorismivastases võitluses. Osama bin Laden on olnud aastaid eemal aktiivsetest Al Qaeda operatsioonidest, täites peamiselt elusa sümboli rolli. Ja nüüd on ta surnud, hukkunud võitluses uskumatute vastu. Islami maailmas tähendab see suurimat märtri staatust, ehk teisisõnu saab temast veelgi suurem sümbol, kelle nimel võib võitlus uskumatute vastu vaid indu juurde saada. Pole ka välistatud tema tõusmine prohveti staatusesse vähemasti radikaalsemates ringkondades. Selles mõttes toimib selle mehe surmamine just vastupidiselt esialgu soovitule.

Sõjapidamise põlvkonnad

Rene Toomse, "Sõjapidamine I: Sõjapidamise põlvkonnad", Kaitse Kodu! nr 1 [93/539] 2010, lk 28-32.

Kaheksakümnendate lõpp hõlmas suuri muudatusi terves maailma poliitikas. Ilmselgelt hakkas kaduma bipolaarsus – vastasseis N-Liidu ja Lääne vahel, mistõttu asusid mitmed sõjandusteoreetikud ja –praktikud ühiselt esitama küsimusi tuleviku sõjapidamisviiside kohta. Alljärgnev tõlge, ühest 1989 aasta artiklist, on üks tsiteerituimaid tänapäeval, sest see mida seal kirjeldatakse on vähemalt osaliselt tänane reaalsus. Seetõttu on oluline jätkata sellise mõttemaailma trendide jälgimist ja hinnates vastast täna ning tema tulevikuperspektiive, tuleb ka meil asuda tõsisematele diskussioonidele, mismoodi meie peame tegutsema sõja korral.

Seminari memo: SOF terrorismivastases võitluses

Belgias aprill 2008

Lühidalt:

Seminar oli disainitud ja läbiviidud CCMR’i (Center for Civil-Military Relation, Naval Post Graduate School) poolt ja selle eesmärgiks oli osalejatel aidata ühendada terrorismi vastu võitlemise poliitikaid ja strateegiaid operatsioonide ning taktikatega.

Seminari läbiviijateks oli kolm õppejõudu CCMR keskusest:

Timothy Heinemann (Naval Post Graduate School, US)

Paul Shemella (Naval Postgraduate School, US)

PhD Paul de B. Taillon (Royal Military College, CAN)

Osalejaid oli 30, kokku 15 riigist

Loengute teemad olid:

- Ülevaade terrorismist kui liikumisest, seda soodustavatest tingimustest, põhjustest,dünaamikast ja arengusuundadest

- Eriüksuste osa terrorismi vastases võitluses

- Piiride julgeolek ja erinevad piirid

- Strateegia olemus ja strateegia kujundamine

- Luure olulisus ja komplekssus terrorismivastases võitluses

- Juhtide arendamine moodsaks võitluseks (pikaajalise karjääri näide)

- Eriüksuste ümberstruktureerimine

- Ametkondade (agentuuride) vaheline koostöö ja otsuste tegemine

- Rahvusvahelised koalitsioonid Iraagis ja Afganistanis