Legal Notices

All expressed in this blog are the author's opinions and do not represent any official standpoint of any other entity.
No expression here is intended to incite any violence, rebellion or any other conduct that is not according to commonly established rules and regulations.
All information presented here is acquired via open sources or personal experiences of the author. Here is no classified information any kind.

28 March 2011

Üks must stsenaarium Bekaa orus juhtunu kohta

Üks must stsenaarium Bekaa orus juhtunu kohta

Seitse eestlastest jalgratturit rööviti 23. märtsil Bekaa orus Zahle linna tööstuspiirkonnas. Röövimise asjaolud viitavad pigem hästi planeeritud operatsioonile kui spontaansele ettevõtmisele. Röövijad kasutasid väidetavalt kahte valget kaubikut ja musta Mercedes sõiduautot. Maha jäeti nende jalgrattad ja vähemalt osade meeste passid. Mis võis olla sellise inimröövi motiiv, on praeguseks kõige tulisem vastuseta küsimus. Arvamused on peamiselt kahte liiki: poliitilised või lunaraha. Samas ei ole kummagi versiooni toetuseks vähimatki vihjet avalikkusele, sest ei ole kuulda midagi ühestki nõudmisest, mis mõlema versiooni korral loogiliselt esitataks. On veel üks versioon, miks inimesi tänapäeval röövitakse ja see on neist eelmistest hirmsam. Enne kui ma selle lahti kirjutan, tahan rõhutada, et mingil juhul ei taha ma tekitada paanikat, vaid viidata faktile, et sellistel eesmärkidel on inimrööve toimunud ja neid tehakse tõenäoliselt ka edaspidi. See on elundite vargus. Sellise jubedusega tegelevatele organisatsioonidele on meie jalgratturid, kes sportlikud, terved ja parimas elujõus mehed, parimaks sihtmärgiks.


Selles maailmaosas ei ole kehaosade „turg“ võõras, juba 1992 aastal avastas Rootsi ajakirjanik Donald Boström, et sellist tegevust harrastasid Iisraeli väed okupeeritud Palestiinas (http://www.israelshamir.net/English/Body_Snatchers.htm). Võttes arvesse röövimise asukohta, mis on ligi 15 km Süüria ja ca 80 km Iisraeli piirist, ei pruugi selle taga tõesti olla kohalikud mässumeelsed. Röövitute transport teise riigi territooriumile, kus neid isegi ei taibataks otsida võtab vähem aega kui keegi jõuaks reageerida. See seletaks ka, miks ei ole tehtud avaldusi röövijate poolt, sest neil ei ole midagi nõuda. Kahjuks ei ole sellisel juhul meie kodanikke leida või tagasi saada eriti lootustandev, kui just kiiresti ja hea luurevõimekusega ei uurita trende illegaalsel inimorganiturul.

Ma ei väida kordagi, et see nii on, kuid seda versiooni tuleb kaaluda ja vastavalt ka tähelepanu suunata isikutel, kes tegelevad uurimisega. 

(versioon on arutelu tulemus kolleegiga, kes on teeninud Liibanonis, kus ta ka selliste asjaoludega kokku puutus)