03 April 2022
17 March 2022
Õlaltlastavad õhutõrjeraketid – üks olulisemaid võimenõudeid maakaitses
Major Rene Toomse, PhD
Kaitseliidu peastaap
„Tulevad,“ ütles Mait ja tugevdas haaret ümber Gromi käepideme. „Sina vasak, mina parem,“ vastas Karl ja libistas sõrme oma Gromi päästikule. „Vasak lukus,“ kostis Mait. „Parem lukus, kolm, kaks, üks, tuld!“ ütles Karl ja mõlemad vajutasid korraga oma relvade päästikule. Samal ajal kui mehed ennast maapinna ligi surusid, liikusid kaks raketti tulejuttide ja valgete suitsusabadega kiirelt horisondil ennast nende suunas keeranud kopterite suunas.
Hetkel kui mõlemad kopterid
tabamused said, jõudsid vastase kolonnile varitsuse teinud jao liikmed oma
okstega varjatud ATVde ja maasturite juurde, kinnitasid kiirelt relvad ja
varustuse ning liikusid kahte metsasihti mõõda alast eemale.
Mait ja Karl veendusid hetke,
et mõlemad kopterid langesid loperdades maapinna poole ja ei kujutanud varitsusest
eemalduvale jaole ohtu. Langevate kopterite ja meeste positsiooni vahel orus
oli peatunud vastase kolonn, milles suitses kaks soomukit. Teistest masinatest
jalastus vastane ennast jooksuga ringkaitsesse, kuid neil polnud enam kedagi
sihikule võtta. Nad ei teadnud, et neid äsja varitsenud jagu mõtles juba
järgmise varitsuse peale mõne kilomeetri kaugusel nende liikumissuunal.
09 March 2022
Väikeriigi maakaitse relvad ülekaaluka vastase vastu
major Rene Toomse
kaitseliitlane
Forte 09.03.2022
Tänane sõda Ukrainas on küll
piisavalt kaugel, et plahvatused meile tuppa ei kosta; samas ka tunnetuslikult
lähedal geograafiliselt ja veelgi lähemal üle meedia ja sotsiaalvõrgustike. See
on päris sõda, täna Euroopas ja see ei tundu reaalne. Aga nii see on ja
reaalsusesse toibudes tekib järgmine küsimus – mis saab pärast? Kas meie oleme
järgmised?
Tuntud vene teadlane ja poliitika
analüütik Andrey Piontkovsky väidab oma hiljutises intervjuus
Läti ajalehele Neatkarīgā Rīta Avīze, et Balti riigid on suure tõenäosusega
järgmised kui Putin Ukrainas võidab. Tegelikult ei pruugi sel vahet olla, kas
Venemaa võidab või ei võida praegu, me oleme nii-öelda järgmisena sihikul
nagunii. Seda enam, et võidu definitsioon ei ole ammu enam üheselt
selgepiiriline. Putini Venemaa ambitsioon on taastada endine deržaava, ehk
võimas Vene suurriik – selles ei tohiks tänaseks enam kellelgi kahtlust
olla.
Ma ei taha kedagi hirmutada, kuid
vaadates olukorda realisti pilguga, siis küsimus ei ole selles, kas sõda
Venemaaga tuleb meie õuele, vaid õige küsimus on – millal? Ka siis kui Putin
sureb või vahetatakse välja, ei tasu hellitada lootusi sõbraliku ja päriselt
demokraatliku Venemaa suunal. See ei ole vaid ühe mehe mentaliteet ja
soovunelm, see on oluliselt suurema grupi ambitsioon, nagu kirjeldas kindral
Laaneots juba 2014. aastal.
30 January 2022
Heidutus kui vägede targa eelpaigutuse ja ettevalmistuste kunst
EPL 30.01.2022: Rene Toomse: peame pingutama, et Eestisse tuleksid uued USA väeüksused
Major Rene Toomse
kaitseliitlane
Käesolev
artikkel on autori arvamus ja ei pruugi kajastada Kaitseliidu ametlikke
seisukohti.
Artikkel on kirjutatud ühe essee põhjal, mis osales ühel konkursil jaanuari algul, kust paraku sellele mingit hinnangut ei tulnud. Aga ehk on selles mõtteainet siis laiemale lugejaskonnale.
Elame ühel
keerulisemal ajaperioodil kogu taasiseseisvumise järel. Venemaa on esitanud
tõsise ultimaatumi NATOle – sisuliselt tuleb taastada olukord, mis oli enne
Nõukogude Liidu lagunemist. Oma olemuselt on nõudmiste pakett ebarealistlik,
sest samaga ei saaks Venemaa ise vastata; näiteks vastaspoole aladele ulatuvate
raketisüsteemide väljaviimise nõue tähendaks Venemaa jaoks ka Kaliningradi
relvituks tegemist. Seda Venemaa nõus tegema ei ole, seega on laual pakkumine,
mis pole tasakaalus – Ida-Euroopast liitlasväed ja kaugmaa relvad välja, enda
sõjaline võimsus jääb kohale. See oleks kokkulepe, mille aktsepteerimisel
kaotaks NATO oma näo ja usaldusväärsuse.
Viimastel päevadel
on uudistes teemaks ka USA väekontingendi Eestisse soovimine. See on kindlasti
väärt mõte ja hea heidutusmeede, kuid heidutuse puhul on oluline mitte ainult
mass, vaid ka vägede paigutus ning nende laiapõhjalised võimed.
Liitlasväed
Eestis 2022+