Piraatlusest Aafrika rannikul ja eestlastest nende ohjamisel
Eelmise aasta novembris käis uudistest läbi, et ärimees Jaanus Rahumägi värbab endisi kaitseväelasi (eriväelasi?)[1] oma turvafirma ESC kaudu laevakaitsemeeskondadesse. Peamised tegevuspiirkonnad oleks India ookean ja eriti Aafrika rannik, kus piraatluse probleem kõige suurem.[2] Kindlasti tekitas see paljudes pikemalt või vähem aega teenistuses olnute seas huvi – siiski üks esimesi pakkumise tsiviilvaldkonnast, mis eeldab just kaitseväelase kogemuse olemasolu. Lisaks muidugi ei ole ka palku kaitsesüsteemis isegi endisele tasemele tõstetud ja elu-olu igati keerulisem kui kuldsel riigimajanduse kasvuajal lootust hakkas andma.
Kaitseväelase, eriti pika-ajaliselt teeninu jaoks, ei ole otsus vorm varna riputada kunagi kerge. Olles olnud aastaid selles vennaskonnas, elanud just nende reeglite ja traditsioonide järgi, on kõigel sellel oma väärtus. Tavaline on ütlus, et kaitseväelane olla ei ole amet, see on elustiil. Paljud mehed ei lähe missioonile ainult raha pärast, nagu tihti arvatakse – see on siiski midagi muud, mõnes mõttes see ürgmehelik kutse, ehk ka eneseteostus läbi riski ja väljakutse. Raha on loomulikult oluline, ilma selleta ei saa normaalselt elada. Kaitseväelane on ka tavaliselt normaalne pereinimene, kelle lapsed tahavad süüa ja mänguasju. Siiski rikkaks saamise lootust selles ametis ei hellitata, see pole peamine. Kuid ka rahul on raske olla, sest süsteem on heitlik ja ei soodusta ikka veel turvatunnet. Kodulaenu võtnud kaitseväelased ei julge mõeldagi, mis saab kui tõuseb Euribor. Üle kümne aastase staažiga inimesed on loomulikult mures lubatud pensionisüsteemi kadumise pärast.[3] See tundub nii ebaõiglane, sest nii on sulle lubatud kui sa alustasid ja katsumused kanda võtsid. Paradoksaalsel moel tundub olemine turvalisem isegi Helmandis mässajate Kalašnikovide raudade vaateväljas patrullides kui kodus olles. Selge see, et mõtted kisuvad „metsa poole“.
Piraatlus Aafrika rannikul oli kuumaks teemaks 2009 aastal, kus see, kui nagu uudne fenomen raputas tervet maailma. Tänaseks päevaks on meediahuvi jahtunud ja võib jääda ekslik mulje, et probleem on lahendatud. Kaks rahvusvahelist sõjalist mereväeoperatsiooni on edukalt loonud turvalisema koridori laevadele kõige ohtlikuma piirkonna läbimiseks ja isegi meie merevägi on saatnud oma laevakaitsemeeskonna Eesti lippu hoidma uues koalitsioonis. Kuid tegelik pilt on teine. Piraatlus selles maailmaosas on vaid kasvanud ja levinud nagu vähkkasvaja. Rahvusvahelise Merendusbüroo andmetel on kaaperdatud laevade arv aastas suurenenud keskmiselt 10% ja sealjuures järjest laienenud piraatide tegevusraadius. Viimase raporti kohaselt võeti 2010 aastal pantvangi 1181 meremeest ja kaheksa tapeti. Kokku hõivati 53 laeva[4] ja hetkel on piraatide valduses teadaolevalt veel 33 laeva ning 758 pantvangi.[5] Eksperdid on mures, olukord on katastroofiline ja ei ole ka ühtegi mõistlikku lahendust. Ainuke, milles ollakse kindlad, et sellist olukorda saab stabiliseerida vaid rannikult, eriti tuues Somaalia tagasi toimivate riikide hulka. See omakorda tähendaks Iraagi või Afganistani suurusjärgus operatsiooni. Milline riik või koalitsioon oleks selleks valmis? Mitte minu valitsemise ajal – vangutavad iga riigi peaministrid ja presidendid pead oma tagatubades ja suunavad sujuvalt teema mujale vastavasisuliste küsimuste korral. Seega probleem jääb ja kasvab. Lisaks somaallastele on hõlptulust inspireeritud ka Jeemeni ning teised regiooni vaesuses virelevad kalamehed ning sõdurid.
Iga probleem tekitab nõudluse lahenduse järgi ja sellel ka ärimaailm toimib. Seega kuniks riigid ei ole otsustanud Somaalia maapinnal probleemi likvideerida, tuleb pakkuda tõhusamat kaitset laevakompaniidele erafirmadel, sest nõudlus oma vara ja inimeste turvamisele aina kasvab. Laevakaitsemeeskondi pakkuvate turvafirmasid tekib nagu seeni pärast vihma ja võidab enim see, kes kindlad kliendid suudab esimesena pikaks ajaks lepinguga siduda. Miks peaks Eesti olema kehvem brittidest (Spirit Security Services Ldt, VeritaS, …), ameeriklastest (AEGIS, Control Risks, Hart, …) või kellest iganes. Ettevõtmisel on ju mitmed positiivsed väljundid: riik saab tulu maksude näol, laevakompaniid saavad hoida transpordihinda madalamal läbi väiksema kindlustuse riskikoefitsiendi ja oma riigi kodanikud, tihti siis endised sõjaväelased, saavad oma kogemustele ning ka ootustele vastavat tööd. Normaalne ja kasulik kõigile, peale piraatide.
Väikeses riigis on kõik piiratud, tippu mahub vähe, karjäärivõimalused on paratamatult kesised ja raha vaid siseringluses ei too ka riiki olulist tulu sisse. Majanduslikult ja ka sotsiaalselt on vaid tervitatav, et keegi julgeb ka sellises valdkonnas jalga uksevahele suruda – miks peaks eestlane kehvem olema britist või jänkist?! Ammu oleks aeg seda turgu vallutama hakata, sest konkurendid ei oota. Mitmeid Eesti endisi kaitseväelasi on erafirmade teenistuses nii Iraagis kui ka Afganistanis, kus nad teenivad kasumit välisfirmadele. Valik on vaba, kuid seni pole ka olnud alternatiivi, loodame, et nüüd on see tekkimas.
Ma leian, et ei ole midagi halvamaigulist kaitseväelastel otsida ka teisi legaalseid väljakutseid oma elujärje parandamiseks kui pere tahab süüa ja ehitajaks Soome hing kuidagi ei ihka. Keegi ei pea virelema ja vaid loosungitest toituma. Kokkuvõttes võidab sellest ka riigi kaitsevõime – mõned aastad sellisel alal töötanud ja hiljem tagasi soovija on arenenud mitmest aspektist kogenenumaks ja küpsemaks paljudes valdkondades, mis ka riigikaitsele olulised. Ka see on osa laiapõhjalisusest, millest igas kõrgemas juhenddokumendis kirjutatakse. ESC’le soovitan ma korraliku informatiivse veebilehe loomist, millega huvilisi jooksvalt ja sõbralikult kursis hoida toimuvaga ning mis kõige olulisem – kontaktidega, kus kas endine või muudatust plaaniv kaitseväelane saaks nõu küsida enne elupöörava otsuse tegemist. Edu vaid!
Rene Toomse
Tartus, veebruar 2011
[1] Ehk on siiski mõeldud tublisid sõdureid, allohvitsere ja ohvitsere, kellel viimaste missioonide kogemused. Eriväelasi pole just palju toodetud kaitseväe ajaloos.
[2] E24. Majandus, 24.11.2010, http://www.e24.ee/?id=346779
[3] EPL, 26.02.2010, http://www.epl.ee/artikkel/492690
[4] Hostage-taking at sea rises to record levels, says IMB, http://www.icc-ccs.org/news/429-hostage-taking-at-sea-rises-to-record-levels-says-imb
[5] International naval forces unable to stop spread of Somali piracy, http://www.acus.org/natosource/international-naval-forces-unable-stop-spread-somali-piracy
