Legal Notices

All expressed in this blog are the author's opinions and do not represent any official standpoint of any other entity.
No expression here is intended to incite any violence, rebellion or any other conduct that is not according to commonly established rules and regulations.
All information presented here is acquired via open sources or personal experiences of the author. Here is no classified information any kind.

22 December 2010

Kommentaarid avaldatud KAPO KK’le Savisaare asjus ja alternatiivhüpotees

Täeindav selgitus peale meedias avaldamist:
Tõene on see, et enda tegusid on kõige raskem analüüsida, nii ka minu puhul kui selle kirjatüki üldse üles panin. Saan aru, et olen paksu pahameelt tekitanud päris mitmel rindel. Oma naiivsuses uskusin ka endiselt, et erinevate vaatenurkade kirjapanek on normaalne, kuid ega vist - ometi on üks mu lemmikfilmidest Wag the Dog, mis oleks ka võinud mulle hea vihje anda.

Siiski, pean oluliseks veelkord rõhutada, et ma ei oma absoluutselt mingisugust poliitilist eelistust ühegi partei või poliitiku suhtes, allkirjutatu ei ole tellimus ja tegemist ei ole ühegi partei või institutsiooni alavääristamisega. Olles praeguseks õppejõud ja omades jursiti diplomit, lähtusin ma ainult dokumendist, kui ainukesest avalikkusele antud tõendist, eesmärgiga osutada loogilistele puudustele ja tuua välja ka kogu loo võimalik teine (ja mitte ainus) tagamaa - ei midagi enamat. Ma pean väga lugu Kaitsepolitseist, kui instituudist, mis on seatud Eesti põhiseaduslikku korda kaitsma. Just seetõttu pean oluliseks osutada võimalikele puudustele nende töös. Seda tuleks võtta pigem konstruktiivse kriitikana, mis on kantud eesmärgist aidata  instituudil eneseanalüüsi teha. Just seda, milles ka ma ise nõrk olin seda kirjutist siia üles pannes. Case closed.


Kommentaarid avaldatud KAPO KK’le Savisaare asjus ja alternatiivhüpotees
Käesolev analüüs lähtub loogilisest deduktsioonist dokumendis kirjeldatu kohta, omamata mingitki emotsionaalset, poliitilist või isiklikku alatooni. Dokument on vaadeldav kui asi ise-eneses, kui eeldatavasti pädev dokument, mis peaks looma selge tõestuse millegi suhtes. Kahjuks ei leidnud ma lubatud tõendeid (vt. lõikude kommentaare), mis annab alust arvata, et dokument on koostatud valikuliste lõikude kopeerimisega mahukamast dokumendist või on kokku pandud kiirustades, tehes madalakvaliteedilist tööd. Lisaks püstitavad väited dokumendis rea huvitavaid oletusi ja järeldusi nii KAPO võimete kui ka skandaali tegelike tagamaade kohta. Omamata mingitki siseinfot üheltki osapoolelt, on alljärgnev hobiarutelu käesoleva dokumendi pinnal ja muude avalike allikate uurimise tulemus. Ma ei kuulu ühtegi erakonda ja väldin igasugust parteipõhist eelistust.

Alustuseks mõnede dokumendis mainitud vähemtuntud isikute lühikirjeldus:
Vladimir Jakunin – Venemaa Raudtee president alates 2005, 61 aastane[1], KGB taustaga, head suhted Putiniga, elas kuni 14. eluaastani Pärnus, omab tihedaid suhteid Vene Õigeusukirikuga, mis muudavad ka „kummaliseks“ vene eliidi seas, kuid on samas spekuleeritud kui võimalik presidendikandidaat järgmistel Venemaa presidendivalimistel.[2] Suhtub soosivalt Eesti Raudteega koostöösse, pidades silmas tõenäoliselt nii Venemaa raudtee tulu,[3] kuid võib olla ka teatud nostalgia siinveedetud lapsepõlve suhtes. Igal juhul hoidub otsestest poliitilistest avaldustest ja usub avalikult, et suhete paranemine kahe riigi vahel on võimalik ja vajalik.[4]
Sergei Petrov – eduka Eestis tegutseva transiidifirma Petromaks Spediitor (asut. 1997) suuromanik. Petromaks Spediitoriga oli kaudselt seotud ka Robert Lepikson.[5] Petroviga ei ole Eesti meedias eelnenud mingeid skandaale (otsing esile ei tõsta), pigem on tegemist suhteliselt varju jääva sooviva eduka ärimehega. Fakt, et tema ettevõte on pikaajaliselt tegutsenud, kõneleb pigem ettevaatlikust ja kaalukast ärimehest, kes kaaluks väga hoolikalt avatüürile minekut.

Kaitsepolitsei peadirektori käskkiri 21.12.2010 nr 98T
Lasnamäe õigeusu kiriku rahastamine
9. veebruaril 2010 osales AS Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin Eestis toimunud Raudteefoorumil. Samal päeval toimunud õhtusöögil, kus osalesid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš, Vladimir Jakunin ja Venemaa Raudtee presidendi administratsiooni juht Vladimir Bušujev, küsis E. Savisaar V. Jakuninilt rahalist toetust Tallinnasse Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks. V. Jakunin avaldas investeeringute tegemiseks nõusolekut, soovides esmalt täpsemat kalkulatsiooni, palju ehituse jaoks raha vajatakse. E. Savisaar esitas esialgse kalkulatsiooni, mille järgi oleks vaja ca 15 miljonit krooni, millega saaks kiriku fassaadi valmis ehitada. Sama visiidi käigus kohtus V. Jakunin ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (edaspidi MPEÕK) metropoliit Korneliusega. Visiidi käigus lepiti kokku, et kiriku probleemidega hakkab Moskva poolt tegelema V. Bušujev, kes peab selgitama Venemaa poolt ehitusküsimustega tegeleva isiku ja sellest D. Boroditšile teada andma. Nimetatud isikuks osutus Eestis läbi AS Petromaks Spediitor kivisöeäri ajav ärimees Sergei Petrov.
Otsuse 1,5 miljoni euro suuruse toetuse eraldamiseks Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks tegi Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin teatavaks 9. veebruaril 2010 toimunud visiidil.
Kommentaar 1: lõikudes on probleem kronoloogia ja selgusega. Kui alles 9. veebruari õhtusöögil küsis Savisaar Jakuninilt rahalist toetust kiriku jaoks, siis kuidas sai samal kuupäeval toimuda ka vastav kohtumine ja arutelu Korneliusega? Millal jõuti teha kalkulatsioon, mida Jakunin soovis enne otsustamist ja kuidas jõudis Jakunin teha positiivse otsuse ja sellest teatada veel sama kuupäeva sees (esialgne ettepanek tehti sama päeva õhtusöögil)? Mainitud Raudteefoorum toimus 9.-10. veebruar 2010 ja sellel osalesid lisaks Savisaarele ka Parts ja Ilves.[6] Eeldades, et terve 9. veebruar olid kõik osalised hõivatud foorumiga, ei jää just palju aega Korneliust eraldi külastada, mistõttu pidi ta olema samal foorumil või õhtusöögil. Kas president ja majandusminister viibisid samal õhtusöögil? Kas arutelu kiriku rahastamise üle toimus avalikult õhtusöögi lauas, või eemalduti selleks konspiratiivselt? Kui õhtusöök toimus vaid ülalnimetatud isikute kooslusega, siis ei oleks aega olnud kohtuda Korneliusega. Tegemist on kas faktivea või lohakusega, igal juhul seab selline oluline küsitavus löögi alla terve dokumendi usaldatavuse.
Kommentaar 2: Privaatses keskkonnas peetud kõneluste jälgimine on võimalik vaid järgmiste meetoditega: ruumi paigaldatud lutikad, keegi osalejatest kannab lutikat või lindistab, tehakse märkmeid ja andmed või tunnistus antakse eriteenistustele osaleja või isiku poolt, kes on osalejate lähikonnas.
2010.a. veebruarist kuni oktoobrini kanti Sergei Petrovi äriühingute kontodelt MPEÕK kontole sihtotstarbeliselt kiriku ehitamiseks ca 13,5 miljonit krooni.
Kommentaar 3: Petrov ise eitab igasuguse raha saamist Venemaalt selliseks otstarbeks, väites, et annetas nimetatud summa firma tuludest ja palub kontrollida tõenduseks finantsaruandeid.[7] Kui peaks selguma, et Petrov ei valeta, langeb kogu dokumendi alus kokku. Alternatiiv on väita, et meie maksuametit on endiselt võimalik petta selliste summadega – keegi läheb sealt ohvriks.
Alles 26. novembril 2010 sõlmiti Andrei Pervozvannõi Fondi, MPEÕK ja Tallinna Linnavalitsuse vahel Lasnamäe õigeusu kiriku ehitamise rahastamiseks kolmepoolne leping.
Kommentaar 4: ise-enesest ebaoluline, kuna Eesti võlaõigusseadus käsitleb ka suulist lepingut samaväärsena kui kirjalikku ja suuline lepe projekti rahastamiseks oli dokumendi alusel tehtud juba 9. veebruar.

Keskerakonna valimiskampaaniaks raha küsimine
10.-11. mail 2010 toimus E. Savisaare ja Riigikogu keskfraktsiooni liikme Vladimir Velmani visiit Moskvasse, kus lepiti kokku V.Jakunini juunikuus toimuv visiit Eestisse.
Kommentaar 5: antud kontekstis ebaoluline. Velmanile dokumendis midagi ette ei heideta, kuid teda on kahtlustatud kui tegelikku sidemete loojat Venemaal.[8] Fakt kui selline iseenesest puudub käsitletavas dokumendis, seega ei ole see relevantne.
23.-24. juunil 2010 toimus V. Jakunini visiit Eestisse. Juba 22. juunil 2010 saabus Eestisse V. Bušujev. 23. juunil 2010 külastasid V. Bušujev, S. Petrov, Jevgeni Tomberg ja D. Boroditš Lasnamäe kiriku ehitusobjekti. Sama päeva õhtul saabus Eestisse ka V. Jakunin, kes osales jaanitulel Edgar Savisaarele kuuluvas Hundisilma talus.
24. juuni 2010 ennelõunal korraldati külalistele Tallinna lahel kaatriga lõbusõit. Lõbusõidu ajal teavitas V. Jakunin D. Boroditši faktist, et „küsitud kolme ei saa, saab aga 1,5".
Kommentaar 6: tekib küsimus viimase repliigi tsiteerimisvõimaluses. Tsitaat eeldab vastava salvestuse olemasolu, see ei saa olla enam kellegi ümberjutustus. Seega pidi keegi osalejatest vestluse kaatril salvestama või oli kaatrile paigaldatud lutikas. Võttes arvesse, et tavaliselt on liikuvad kaatrid suhteliselt lärmakad, tekib küsitavusi sellise salvestise piisavas kvaliteedis. Kui kaater oli kajutiga ja/või peeti vestlus peatuse ajal, oleks mõeldav piisava kvaliteediga salvestis. Igal juhul peaks olema selle tsitaadi kohta digitaalne tõend, et seda väita. Väide, et Jakunin ütles repliigi Boroditsile, mitte teistele, võib olla tähendusväärne. Kas Borodits ajas oma asja? Borodits kandis mikrofoni, sest teised ei kuulnud repliiki?
Kommentaar 7: Lõigu alapealkiri lubab selgitada raha küsimist, kuid seda fakti ei esine lõigus kordagi, et keegi oleks üldse raha küsinud, rääkimata raha otstarbest. Antud juhul ei vasta pealkiri kuidagi selgitusele, kuna puudub igasugune faktiviide küsimisele kui peamisele probleemile üldse.  
Edasise kultuuriprogrammi käigus külastati Kiltsi mõisakompleksi Lääne-Virumaal. Mõisakompleksis eraldusid E. Savisaar, D. Boroditš, V. Bušujev, S. Petrov ja V. Jakunin, viimatinimetatu ettepanekul, omavaheliseks konspiratiivseks vestluseks. Vestlusel teatas V. Jakunin, et Eesti parlamendivalimisteks antakse Keskerakonnale toetuseks 1,5 miljonit eurot. Sellest 1/3 antakse sularahas, 2/3 ülekandega arvete alusel. Ühtlasi pani V. Jakunin kõigile osavõtjaile südamele, et tehingust ei tohi keegi kusagil midagi rääkida. Vestlusel määrati raha edastamise ja legaliseerimise eest vastutavateks isikuteks ühelt poolt S. Petrov ja teiselt poolt D. Boroditš.
Kommentaar 8: Jällegi on teemaks Jakunini avaldus, mitte raha küsimine Savisaare või tema usaldusisiku poolt. Ei vasta lõigu pealkirjas lubatule. Fakt ise-enesest, et osa sulas ja osa ülekandega ei ole kuritegu, kuigi lisab kahtlast tooni. Siiski on see ebaoluline seni, kuni pole tõestatud raha küsimine konkreetselt erakonna rahastamiseks ja seda fakti ei esine.
13. septembril 2010 toimus E. Savisaare ja D. Boroditši Moskva visiidi käigus õhtusöök Venemaa Raudtee residentsis, kus osalesid V. Jakunin, V. Bušujev, D. Boroditš ja E. Savisaar. Õhtusöögi käigus arutleti mitmetel teemadel. Muuhulgas käsitleti: Lasnamäe kiriku rahastamist, kiriku ehitustööde kulgu, ehitustööde erinevate etappide ajastamist seoses eelseisvate Riigikogu valimistega, nende sidumist valimistega; Rhodose teaduskonverentsi „Tsivilisatsioonide dialoog" tähtsust ja olulisust; kuidas Venemaa saaks ametlikul tasandil, oma esindajate saatmisega, toetada Eestis Keskerakonna korraldatava Maarahva Kongressi läbiviimist. Lisaks eeltoodule arutati õhtusöögil läbi ka Keskerakonna rahastamisskeem. E. Savisaar kinnitas juunis Kiltsi mõisas kokkulepitut: 1/3 sularahas ja 2/3 ülekandega, mööndes, et ka kogu summa sularahas maksmine oleks lahendatav. Järgnevalt nõudis V. Jakunin omavahelises asjaajamises edaspidi täielikust konspiratsioonist kinnipidamist, viidates seejuures oma pikaajalisele operatiivtöö kogemusele. Nõue seisnes täielikus keelus kasutada telefone rahaeralduse küsimuste arutamiseks, kohtumiste kokkuleppimiseks ja teistes tundlikes küsimustes.
Kommentaar 9: Kuigi eelnev lõik asetab rahastamisskeemi arutelu Keskerakonna rahastamise valgusesse, ei selgu seda otseselt eelnimetatud arutletud teemadest õhtusöögil ega ka eelnevatest lõikudest. Endiselt on puudu selge tõendus, et keegi oleks raha selleks küsinud. Tekib küsimus ka Jakunini motiivides, miks ta nõuab täielikku salastamist. Lisaks võimalikule ja loogilisele soovile olla mitteseotud võimaliku skandaaliga seoses Vene raha andmisel Eesti partei käsutusse Venemaa huvide realiseerumise valguses, võib põhjus olla ka palju isiklikum. Olles ise võimalik presidendikandidaat, võib selline eestisõbralikkus saada tõsiseks poliitiliseks mõrvaks tema vastu. Seega võis Jakunin pigem karta oma riigi eriteenistusi, kes sobival hetkel oleks saanud fakti kasutada tema vastu. Tekib ka küsimusi summade osas, nii 1,5 mil eurot kiriku toetuseks kui ka 1,5 mil eurot KE toetuseks (3 mil küsimise fakti, kui sellist, ei ole esile toodud). Kas siiski on kokku tegemist 3 miljoniga või käib jutt siiski ühest summast, mis sai kokku lepitud kiriku toetuseks? Kogu selgitus selle ümber jääb terves dokumendis väga segaseks.
27. oktoobril 2010 saabus Eestisse S. Petrov ning üritas intensiivselt kontakteeruda D. Boroditšiga. Kuna viimane ei viibinud Eestis, siis kontakt ei õnnestunud. Järgmisel päeval lahkus S. Petrov Eestist, teavitades Moskvasse jõudes koheselt V. Bušujevit faktist, et kavandatud kokkusaamine D. Boroditšiga ei õnnestunud.
Kommentaar 10: See on kogu dokumendi üks huvitavamaid lõike. Kui KAPO veel sai Eesti pinnal jälgida Petrovi liikumist ja telefonikõnesid, siis Moskvas ei ole see reaalne. Seega sai see info tulla vaid kahel võimalusel: asjaosaliselt (Petrovilt või Bušujevilt. Jakunin ei ole tõenäoline) või Vene eriteenistuselt.
Eeltoodu põhjal oli kaitsepolitseiametil piisavalt alust arvata, et Vene pool otsib aktiivselt kontakte Keskerakonnale raha üleandmiseks. Samuti arvestades asjaolu, et Eesti Raudtee juubeliüritustele olid 4. novembril 2010 saabumas nii V. Jakunin kui V. Bušujev, otsustati 3. novembril 2010 läbi viia vestlused Edgar Savisaarega ning samal päeval Tallinnasse saabuva S. Petroviga.
3. novembril 2010 toimunud vestlusel juhiti E. Savisaare tähelepanu erakonnale välisriigist raha küsimisega seotud kompromiteerimise võimalikkusele tema isiku ja erakonna suhtes ning sellest tulenevatele julgeolekuohtudele.
4. novembril viisid kaitsepolitsei ametnikud läbi sarnase vestluse seni puhkusel viibinud D. Boroditšiga.
Kommentaar 11: Eelnevates lõikudes on märgitud otsust viia läbi vestlus ka Petroviga, kuid hilisem vestluste kronoloogia seda ei kinnita. Kas Petroviga vesteldi? Kui jah, siis miks ei ole teda edaspidi mainitud? Samuti ei ole sõnagi mainitud vestluste sisust, mistõttu ei anna sündmuste nentimine midagi juurde dokumendi väärtusele. Millised olid KAPO avastused, oleks tegelikult oluline.
06. novembril 2010 toimus telefonivestlus E. Savisaare ja V. Jakunini vahel, kus räägiti vajadusest allkirjastada kolmepoolne leping Lasnamäe kiriku toetuseks eraldatud raha legaliseerimiseks ja puhkeda võiva skandaali vältimiseks.
Kommentaar 12: Ebaoluline ise-enesest. Leping oli suuliselt juba sõlmitud ja kirjalik kinnitus oligi ainuke võimalus antud olukorras. Lisaks teadsid juba kõik osapooled, et KAPO jälgib, seega varjata polnud seda mõtet. Küsimus on siiski, millal ja kuidas Savisaar informeeris Jakuninit oma vestlusel käigust (ta pidi seda tegema) ja milline võis olla viimase reaktsioon.
26. novembril 2010 toimus Lasnamäe kiriku rahastamise lepingu allkirjastamine. Selleks saabus Moskvast Tallinnasse V. Bušujev, kaasas Andrei Pervozvannõi Fondi president Sergei Štšeblõgini poolt Moskvas allkirjastatud leping. Tallinna Linnavalitsuse ja MPEÕK esindajate allkirjad lepingule kogus Jevgeni Tomberg. Järgmisel päeval esitles linnapea Edgar Savisaar lepingut Tallinna linnavalitsuses.
Kommentaar 13: ebaoluline.

Kokkuvõte:
Dokument kui selline ei ole piisavalt veenev ja ladus. Esineb kahtlusttekitavaid vigu ja ebaselgust, mis kahandavad dokumendi usaldusväärsust. Seadmata kahtluse all ka füüsiliste (digitaalsete) tõendite olemasolu, mida ei saa veel avalikustada, jääb mulje, et käesolev dokument on siiski kiire refereering põhjalikumast dokumendist ja suhteliselt lohakas. Emotsionaalsel lugemisel võib see mõjuda usaldusväärselt, kuid kui eraldada nimed ja asendada need näiteks tähtedega X, Y, Z jne, muutub pilt häguseks. Selliselt asutuselt oleks oodanud paremat tööd ühe nii olulise dokumendi koostamisel. Lisaks annab dokument võimalused eeldada KAPO ülivõimekust pealtkuulamistehnikas ja –meetodites. Siiski paljudel juhtudel viitab see ka koputaja(te) olemasolu KE ladvikus, kes on eriteenistust varustanud infoga tulevaste tegevuste ja asupaikade suhtes või isegi kandnud lutikat kohtumistel.
Alternatiivhüpotees: Kuna teatud episoodides on tugevalt tunda Vene eriteenistuste lõhna, võisid nad assisteerida meie eriteenistust andmete kogumisel (mis on ise-enesest normaalne, et eksisteerib koostöö), kuid võisid isegi kogu teemaarendust suunata. Tegemist võib olla osava topeltmänguga, kus kogu skandaali tegelikuks huviks Vene poolelt võib olla Jakunini positsiooni õõnestamine enne eelseisvaid presidendivalimisi. Sealhulgas, kui sellega kaasneb tülikas väikeriigis sisepoliitilise segaduse tekitamine (sest me peame endiselt ennast maailmanabaks ja isegi ei kahtle selles ;) ja maailmas negatiivse tooniga vastukaja initsieerimine[9], on vaid boonus asja juures. Kui see nii on, siis müts maha FSB ees – osavad mängumeistrid, kõik eesmärgid täidetud.

Rene Toomse
Detsember 2010 Keilas