Õlaltlastavad õhutõrjeraketid – üks olulisemaid võimenõudeid maakaitses

Major Rene Toomse, PhD
Kaitseliidu peastaap

Kaitse Kodu! 3/2022

„Tulevad,“ ütles Mait ja tugevdas haaret ümber Gromi käepideme. „Sina vasak, mina parem,“ vastas Karl ja libistas sõrme oma Gromi päästikule. „Vasak lukus,“ kostis Mait. „Parem lukus, kolm, kaks, üks, tuld!“ ütles Karl ja mõlemad vajutasid korraga oma relvade päästikule. Samal ajal kui mehed ennast maapinna ligi surusid, liikusid kaks raketti tulejuttide ja valgete suitsusabadega kiirelt horisondil ennast nende suunas keeranud kopterite suunas.

Hetkel kui mõlemad kopterid tabamused said, jõudsid vastase kolonnile varitsuse teinud jao liikmed oma okstega varjatud ATVde ja maasturite juurde, kinnitasid kiirelt relvad ja varustuse ning liikusid kahte metsasihti mõõda alast eemale.

Mait ja Karl veendusid hetke, et mõlemad kopterid langesid loperdades maapinna poole ja ei kujutanud varitsusest eemalduvale jaole ohtu. Langevate kopterite ja meeste positsiooni vahel orus oli peatunud vastase kolonn, milles suitses kaks soomukit. Teistest masinatest jalastus vastane ennast jooksuga ringkaitsesse, kuid neil polnud enam kedagi sihikule võtta. Nad ei teadnud, et neid äsja varitsenud jagu mõtles juba järgmise varitsuse peale mõne kilomeetri kaugusel nende liikumissuunal.

Väikeriigi maakaitse relvad ülekaaluka vastase vastu

major Rene Toomse
kaitseliitlane

Forte 09.03.2022

Tänane sõda Ukrainas on küll piisavalt kaugel, et plahvatused meile tuppa ei kosta; samas ka tunnetuslikult lähedal geograafiliselt ja veelgi lähemal üle meedia ja sotsiaalvõrgustike. See on päris sõda, täna Euroopas ja see ei tundu reaalne. Aga nii see on ja reaalsusesse toibudes tekib järgmine küsimus – mis saab pärast? Kas meie oleme järgmised?

Tuntud vene teadlane ja poliitika analüütik Andrey Piontkovsky väidab oma hiljutises intervjuus Läti ajalehele Neatkarīgā Rīta Avīze, et Balti riigid on suure tõenäosusega järgmised kui Putin Ukrainas võidab. Tegelikult ei pruugi sel vahet olla, kas Venemaa võidab või ei võida praegu, me oleme nii-öelda järgmisena sihikul nagunii. Seda enam, et võidu definitsioon ei ole ammu enam üheselt selgepiiriline. Putini Venemaa ambitsioon on taastada endine deržaava, ehk võimas Vene suurriik – selles ei tohiks tänaseks enam kellelgi kahtlust olla.   

Ma ei taha kedagi hirmutada, kuid vaadates olukorda realisti pilguga, siis küsimus ei ole selles, kas sõda Venemaaga tuleb meie õuele, vaid õige küsimus on – millal? Ka siis kui Putin sureb või vahetatakse välja, ei tasu hellitada lootusi sõbraliku ja päriselt demokraatliku Venemaa suunal. See ei ole vaid ühe mehe mentaliteet ja soovunelm, see on oluliselt suurema grupi ambitsioon, nagu kirjeldas kindral Laaneots juba 2014. aastal.