Case closed …

17. september 2010 jõustus kohtumäärus, mis lõpetas peaaegu 4 aastat kestnud kriminaalasja nr. 1-09-4129, Eesti Vabariik vs Rene Toomse. Lõpetati prokuröri taotluse alusel „kuivõrd R. Toomse süü ei ole suur ja kõiki asjaolusid arvestades puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi“. Seega ei must ega valge, kuid siiski on asi läbi ja seaduse silmis „ei ole süüdi“, sest kohus ei ole süüdimõistvat otsust teinud. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu.

(For my non-Estonian friends - the criminal charges against me were recently dropped after almost 4 years of investigation).

Eesti eest surmani?

Eile õhtul helistas mulle üks vana tuttav ja küsis, mis ma arvan olukorrast missioonisõdurite abistamisel. Siis selles valguses, mis hiljuti juhtunud ja aktuaalne. Et kas riik teeb piisavalt või kui mitte, siis kus on puudujääk. Kuigi ma pole mingi ekspert antud valdkonnas ja olen oma teenistuse jooksul vaid kahel missioonil käinud, arenes meie vestlus, ma arvan, et probleemi juurteni või nende lähedale.

10 Commands of the Counterinsurgent

The following can be regarded as the most relevant rules, suggestions or advice to the counterinsurgent based on criticism of current conflicts and historical lessons learned:

The Creation of Special Air Service by Col David Stirling: just luck, misconduct or mastery of operational art?

Introduction

There are numerous great military leaders in history that have significant influences to the development of operational art. Most often we tend to talk about generals and marshals as great leaders, leading campaigns and battles, and the reason is self-explanatory – their footprint in history is easy to observe. They have caused significant changes in political systems and have empowered states, meanwhile causing adversaries to fall or at least have them learn painful lessons.

Doktriinidest, strateegiatest (ja tankidest)

Sõjapidamine IV: Doktriinidest, strateegiatest (ja tankidest) 

Rene Toomse

Kaitse Kodu! nr 4 [96/542] 2010, lk 27-31.

Paar nädalat tagasi juhtusin Tartus juttu ajama ühe noorema kolleegiga doktriinide teemal. Tõdesime, et meil ei ole selge just see, et kuidas ja mis põhimõtete järgi me peaksime võitlema sõja korral. Kas meil on sarnane nägemus, kuidas me naaberüksuste ülematena lahinguid peaksime? Ega vist ei ole veel.

Alljärgnev arutlus ei kajasta kaitseväe või Kaitseliidu ametlikke seisukohti doktriinide ja strateegiate teemal, vaid autori isiklikke arvamusi. Samas ei ole neid valdkondi ka universaalselt defineeritud, seega võivad allesinevad arusaamad erineda oluliselt nii lugeja arvamusest kui ka ametlikest seisukohtadest, kuid just ideede erisuses seisnebki debati edasiviiv jõud.

Luure kui pusle

Rene Toomse, "Luure kui pusle", Kaitse Kodu! nr 8 [88/530] 2008, lk 21-23.

Luurel ja luurajatel on läbi aegade olnud teatud müstiline oreool. Tõenäoliselt tuleb see sellest, et oma põhitegevuses näevad nad teisi, jäädes ise nähtamatuks ja ka nende vaprus, liikudes kaugel oma jõudude toetusest vaenlase läheduses, on meeliköitev ning lugupidamist, kuid samas ka kadedust äratav. Luureteemat ümbritseb igal ajastul ja igas riigis teatud salapära, tihti luurajaid peljatakse ja samas imetletakse. Luurevaldkond tervikuna on aga palju suurem ja süsteemsem kui enamus tavainimesi ette kujutab.

Motoriseeritud luure - kiire ja terav

Rene Toomse ja Rainek Kuura, "Luure kui pusle V: Motoriseeritud kohaluure - kiire ja terav", Kaitse Kodu! nr 4 [88/534] 2009, lk 27-31.

Selles artiklis on vaatluse all operatiiv-taktikalise staabi (kaitseringkonna) mobiilne luureüksus (nimetame selle tinglikult skautluureks) ja manööverüksuste (brigaad ja pataljonid) luureallüksused soomustamata maasturitel (soft skin). Selliste üksuste väljaõpe ja tegutsemise meetodid on väga sarnased, peamised erisused seisnevad kasutamise eesmärkides ning ulatustes. Omaette teema on soomusluure (armoured recce), mida tavaliselt kasutatakse soomustatud manööverüksuste juures ja selle käsitlus tuleb eraldi mõnes järgnevas numbris.  

Kaugluure – püsiv vaatlus võtmekohtades

Rene Toomse ja Martin Plaser, "Luure kui pusle III: Kaugluure püsiv vaatlus võtmekohtades", Kaitse Kodu 2 [86/532] 2009, lk 12-15.

Kaugluure ja –vaatlus (Long Range Recoinnassance and Surveillance) on luuremeetod, millega sõjategevust või operatsiooni juhtiv ülem saab koguda informatsiooni operatiiv-taktikalist tähtsust omavatest huvialadest. Sellised luureüksused ei pruugi olla otseselt seotud manööverüksustega, vaid nad tagavad informatsiooni vaenlase liikumiste, suuruse ja olukorra kohta sügaval vastase tagalas, jäädes ulatuselt siiski peamiselt oma riigi territooriumile, mille me oleme pidanud näiteks viivituslahingute käigus vastasele loovutama. Kaugluuret nimetatakse ka süvaluureks (Deep Recce), mis tuleneb nende üksuste paiknemisest operatsioonilises raamistikus (Operational Framework), kus see luureliik katab huvialad sügaval vastase poolt kontrollitavas alas.

Erioperatsioonide üksused luurerollis – viirus vaenlase ajus

Rene Toomse ja Martin Plaser, "Luure kui pusle IV: Erioperatsioonide üksused luurerollis - viirus vaenlase ajus", Kaitse Kodu! nr 3 [87/533] 2009, lk 16-20.


Erioperatsioonide üksused ehk SOF (Special Operatsions Forces) on treenitud, ettevalmistatud ja varustatud tavaliselt tegutsema seal, kuhu teiste sõjaliste jõudude vahendid füüsiliselt ei ulatu (väljapool lahinguruumi ja otsest luurehuviala). Reeglina kasutatakse erioperatsioone strateegilisel- ja operatiivtasandil, mistõttu nimetatakse selliseid luureoperatsioone sageli strateegiliseks luureks või eriluureks (Strategic/Special Recoinnassance). SOF meeskonnad saadetakse informatsiooni koguma vaenlase tagala sügavusse, kus nad peavad saama kinnituse oma luureanalüütikute kõige olulisematele strateegilistele/operatiivsetele oletustele ja eeldustele või lükkama need ümber. Eriluure erineb oluliselt kaugluurest oma ulatuse, eesmärkide ja sageli ka meetodite tõttu. Kui kaugluure (vt KK! nr 02, 2009) piirdub territoriaalselt siiski lahinguruumi ja selle vahetu huvialaga, jäädes samas väga militaarsete meetodite piiresse, siis eriluuret teostatakse just seal, kus mõjutused terve sõjategevuse olukorrale on kõige olulisemad ja kasutatavad meetodid ei ole praktiliselt piiratud.

Rahvas sõjas. Väikeriigi võimalus olla suurem suurriigist

Diplomaatia nr. 81, mai 2010
 
Ajaloos ei ole perioodi, mil maailmas poleks olnud suuremaid või väiksemaid sõdu. Sõda on selles mõttes normaalne seisund kogu oma ebanormaalses olemuses - vägivallas teiste liigikaaslaste vastu. Kuulus Saksa sõjandusteoreetik Clausewitz on defineerinud sõda kui poliitika jätkamist teiste vahenditega. Sõda ei kao seega ka tulevikus, kuna see on, nii julmalt kui see ka ei kõla, normaalne interaktiivne sotsiaalne protsess. Ühendriikide merejalaväelaste doktriin kirjeldab sõda kui huvide kokkupõrget organiseeritud gruppide vahel, mida iseloomustab sõjalise jõu kasutamine. Oma olemuselt on sõda vägivaldne võitlus kahe vaenuliku, sõltumatu ja leppimatu inimtahte vahel, kus kumbki püüab oma tahet teisele peale suruda. Selles mõttes ei ole vahet, kuidas me nimetame sellist kokkupõrget juriidiliselt või semiootiliselt - rahutagamiseks, mässutõrjeoperatsiooniks, vallutuseks või okupatsiooniks -, oma olemuselt on relvastatud konflikt sõda.

Sõda ei ole midagi meeldivat ja ideaalolukorras me tahaks seda vältida, eriti sellist sõda, mis toimub meie kodumaa pinnal. Siiski ei ole see kirjutis järjekordne idasuunal ohutrummide põristamine, vaid vaatleb pisut lähemalt hoopis nn Kolmandat Maailma, mille ühes riigis ka meie sõdurid hetkel sõjas on. Selle sõja lõppkuupäev ei ole paika pandud ja eelnevale tõdemusele tuginedes ei jää see ka tõenäoliselt viimaseks selliseks konfliktiks, kus osalema peame. Afganistanist on isegi suurriigid praeguseks väsinud ja aina rohkem räägitakse tõsimeeli sõdade ärahoidmisest. Kuidas seda teha? Kes seda peaks tegema ja kuidas? Mida väikeriigid selleks teha saaksid? Lisaks alatiseks jääv keskne küsimus: kui palju see maksma läheb?

Alljärgnevalt pakun ma ühe visiooni meie osalemise võimalustest tänapäevastes sõdades või pigem enne neid - nimetagem seda raamideeks, mis on küll suhteliselt toores ja tahaks süvaanalüüsi tunduvalt targemate ekspertide poolt, kuid algatuseks võiks sellestki olla mingit tulu. Olles patrioot, kes tõsimeeli oma riigi käekäigust hoolib, tahaksin ma jagada lugejatega mõtet, mis minu meelest on kaalumist väärt. Selle kontseptsiooni peamine eesmärk on tõsta Eesti positsioone rahvusvahelisel areenil ja seeläbi ka tugevdada oma riigi julgeolekut välisohtude vastu. 

Loe edasi: http://www.diplomaatia.ee/artikkel/rahvas-sojas-vaikeriigi-voimalus-olla-suurem-suurriigist/

Kaitseliidu Võitlusgrupid kui paiksed eksperdid

Rene Toomse ja Martin Plaser, “Luure kui pusle II: Kaitseliidu võitlusgrupid on paiksed eksperdid” – “Kaitse Kodu!” no 1 [85/531] 2009, lk 14-18.

Vihmasel ja jahedal sügisõhtul oli alevik välja surnud. Tüüpilise halli masenduse meeleolus olid tänavad inimtühjad ja kolmandal okupatsiooninädalal ei pistnud keegi oma nina majast välja kui just ellujäämiseks vaja ei olnud. Elekter kadus paar nädalat tagasi ja inimesed istusid kodudes küünlavalgel, mis muutis aja kulgemise piinavalt pikaks. Mis saab edasi – oli igaüks murelik. Vaid koolimaja juures, kuhu oli ennast sisse seadnud vaenlase tagalaüksus, põlesid erksad tuled ja kostus generaatori lärmi. Nad olid siin juba teist nädalat ja hakanud harjuma rahulike oludega. Lahingud käisid neist kaugel läänes ja asularahvas ei tundunud neile mingi ohuna. Enamuses vanurid, naised ja lapsed. Mõned üksikud mehed, kes püüdsid toidu vastu nende juurest tööd saada, olid küll automaatselt kahtlased isikud, kuid tundusid ohutud. Ja pealegi oli mugav kui keegi enda eest musta töö ära teeb ja seda vaid mõne näruse toidupaki eest, mis nagunii juba öökima ajas.

Defence League’s Fighting Groups as the local experts

-->

CPT Rene Toomse, Martin Plaser, “Luure kui pusle II: Kaitseliidu võitlusgrupid on paiksed eksperdid” – Estonian Defence League magazine “Kaitse Kodu!” no 1 [85/531] 2009, pp 14-18 at http://www.kaitseliit.ee/static/files/2009-05-08_kaitse_kodu_veebruar_2009.pdf). 

It was a cool rainy afternoon. The village appeared to be abandoned. Gray and somber streets were empty. It was the third week of occupation and no-one dared to leave their house unless it was absolutely necessary. The electricity was lost weeks ago and the people sat at their homes at candlelight. Only the school building, occupied by enemy’s rear unit, shone in bright light produced by a rumbling generator. They were here for the second week, getting used to the calm environment. The battles were fought in far west and the locals – mostly elderly, women and children – did not seem dangerous. A few men had tried to ask for job to support their families with food. These guys were naturally suspected but probably as harmless as the rest. After all, it was nice and comfortable if someone did the dirty job for you, and just for a disgusting ration pack.

Kandidaat nr 270

SFAS – Special Forces Assessment and Selection

Kes meist ei oleks kuulnud Ühendriikide Special Forces (SF) nimelisest väeliiki, mille liikmeid kutsutakse ka rohelisteks barettideks ja vaikseteks professionaalideks. Aastaid tagasi piirdus see teadmine Hollywoodi toodanguga, nüüdseks on paljud meist ka neid sõdureid lähedalt näinud, kas siin kodumaal või mujal riikides. Palju teavet nende meeste treeningute ja missioonide kohta leiab ka internetist, kuid mis alati jääb pisut müstilise katte alla, on see, et kuidas siiski näeb välja see esimene samm eriüksuslaseks saamise teel – kuidas neid valitakse. Vastav programm viiakse läbi mitmeid kordi aastas baasis Camp Mackall Põhja-Carolina osariigis Ühendriikides ja selle ürituse nimetus on selektsioon. Selektsioon kestab kolm nädalat ja on jaotatud kolme faasi: esimene nädal – individuaalsed testid, teine nädal – orienteerumine, kolmas nädal – meeskonna töö. Kogu selle aja ja tegevuse vältel on kõik kandidaadid pidevalt seersantide (meie mõistes veeblite) vaatluse all, kes perioodi lõppedes otsustavad, kes jätkab treeninguid eriüksuslaseks saamise teel ja kes lahkub.

Veebruaris 2006 õnnestus mul koos mitmete teiste rahvuste eriüksuste esindajatega see unikaalne programm läbida ja me tegime seda esimeste rahvusvaheliste tudengitena SF ajaloos. Selle faasi läbimine oli osa meie kompleksest SF treeningust, mis disainitud just rahvusvahelistele militaartudengitele ja andis ülevaate Ühendriikide SF tehnikatest ja taktikatest. Terve kursuse eesmärk oli anda meile kogemusi oma üksuste koolitamiseks kodumaal ja samuti ka koostöövõimelisuse tõstmine SF-iga koostööks missioonipiirkondades.

Milliseid juhte vajab Kaitseliit?

(Minu ettekanne Tamme malevkonna, KL Tartu malev, 20. aastapäeva konverentsil Tartus 27.03.2010)

Ma ei vaatleks seda teemat siiski nii imperatiivselt kui pealkiri lubab, vaid püüaks pigem pakkuda kaasamõtlemise kohti.

Kuid mis on juhtimine üldse?

On see kunst või teadus? On see filosoofia või kirjapandud reeglite järgimine? Kas juhtimine ja juhtimine võivad tähendada erinevaid asju?

Lihtsalt jaotades: juhtida saab masinaid või inimesi. Masinate juhtimine on suhteliselt lihtne – vajutad gaasi, keerad rooli ja kui auto on tehniliselt korras, siis kuuletub see kõhklemata. Ta ei küsi kunagi, et miks sa tahad just nüüd vasakule keerata või pidurdada. Ta ei pane kunagi juhi pädevust kahtluse alla.

Kaitseväeteenistuse põhimõtted

Käimasoleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega tekkis mul küsimus, et millised võiksid olla need põhimõtted, millest seadus võiks lähtuda. Norme sõnastada kontekstis, lisaks veel sellises, mis ka tervikuna annaks tegelikult hea tulemi, on ju üsna raske. Seepärast, kui mina oleks selle seaduse looja/muutja, siis paneks ma need põhimõtted selle ruumi seinale, kus ma norme kirjutan. Iga normi juures kontrolliks, kas loodav seadusetekst on ka põhimõttega kooskõlas. Kui ei ole, siis tuleb veel normiga vaeva näha.

Kaitseväeteenistuse põhimõtted

1. Kaitsevägi (KV) väärtustab inimest, loob võimalused ja soodustab kaitseväelase arengut. Kaitseväelase areng toimub läbi koolituste ja ülemate, auastmelt vanemate poolse nõustamise. See on primaarselt suunatud kaitseväelase teadmiste ja võimete süsteemsele kasvatamisele, eesmärgiga tõsta kaitseväelase erialast kvaliteeti. Teine, kuid mitte vähemoluline, on kaitseväelase koolitamine tsiviilerialadel, millel on kaks eesmärki – esiteks toetab see tsiviilvaldkondade arengute adopteerimist KV’s ja teiseks loob see eeldused kaitseväelase edukaks toimetulekuks juhul, kui ta liigub peale teenistust tsiviiltööle. Läbiv põhimõte – KV on vastutav oma inimeste arengu eest KV hüvanguks, kuid ka kaitseväelase toimetuleku eest peale KV’st väljumist. Kaitseväelasest saab pärast teenistuse lõppu reservväelane, kelle efektiivsus võimaliku sõja olukorras sõltub paljuski tema sotsiaalsest heaolust sel ajahetkel. Lisaks, mida paremini KV teda kohtles ja ette valmistas, seda suurem on tema moraalne kohustus riigikaitsesse tagasi panustada.

Piracy in Gulf of Aden: Considering the Effects of Private Protection Teams

There were 111 piracy related incidents reported on the east coast of Somalia and the Gulf of Aden in 2008. That means an increase of nearly 200 per cent compared with 2007. Furthermore, the reach of pirates in the region has extended hundreds of miles away from the coasts. All types of vessels with varying freeboards and speeds were targeted. The pirates boarding the vessels were also better armed than in previous years and prepared to assault and injure the crew.

Even though the US and EU have formed multinational counter-piracy Task Forces consisting of numerous warships, that is not likely going to solve the problem alone. The area to cover is too large (up to 2.5 million square miles) and no country can afford to send such a mass of ships to float to gain total control of that region. There are nearly 16,000 ships a year as potential targets for pirates passing the Gulf of Aden. One of the most important trade routes in the world is now threatened by instability of the region.

In the near future the pirates will improve their intelligence systems to achieve better situational awareness, especially on the locations of warships. This will allow them to evade the only threat they have encountered so far. To improve the flow of information they will merge into stronger alliances with each other as well as with terrorist organizations present in the region and that will bring the threat to a new and much devastating level.

More sophisticated methods of attacks are likely to be developed, such as using night vision devices or IEDs attached to a target vessel, to force it to comply with orders, or to mass more attackers against the ships, or to target more cruise ships. Ransom millions will attract more locals to join the business, and we will see a growth of weapons trafficking, more violence in Somalia, and the destruction of any possible government authority that could be the only force to gain control over the situation.

As the situation has not significantly improved after applying naval patrolling in the area and the trends are showing worrying signs of worsening it might now be a right time to think of adding another layer of solutions – private security companies.

Read more at:

http://www.bdcol.ee/files/files/documents/Research/BSDR2009%282%29/10_%20Toomse%20-%20Piracy%20in%20Gulf%20of%20Aden.pdf

Memo sümpoosionist: NATO SOF

Prantsusmaal juuni 2008

Korraldaja NSCC - http://www.nscc.bices.org/page/overview/

Kokkuvõtvalt:

Future Security Environment 2025 - http://www.act.nato.int/images/stories/events/2009/mfp/ACTFutureSecurityEnvironmentFirstEdition.pdf 

Peamised kokkuvõtvad tuvastused dokumendist FSE 2025 (memo autori valik):

- meie vastase peamiseks relvaks saab olema asümmeetriline sõjapidamisviis, mis sisaldab ka terrorismi,

- kõige vahetumad ohud 21. sajandi julgeolekule lähtuvad nõrkadest, ebaõnnestunud ja jäikadest (petis) riikidest, kes annavad võimaluse ennast turvaliselt tunda terroristidel ja kuritegelikel organisatsioonidel,

- terrorism saab olema peamine risk globaalsele julgeolekule,

- tehnoloogilise arengu mõju hakkab andma terroristidele uued võimalused: rohkem detsentraliseeritud organisatsioon ja rohkem surmavaid rünnakuid,

- terroristid saavutavad kõrgema taseme info-operatsioonides ja arvutivõrgu võimalustes (rünnakutes),

- India, Hiina ja Venemaa saavad olulisteks tegijateks tuleviku julgeolekukeskkonnas,

- Põhja-Korea, Iraan ja Süüria on jätkuvalt peamised probleemitekitajad NATO jaoks,

- Kliimamuutus, sellest põhjustatud vee ja toidupuudus, uued epideemiad ja samuti suurenev energiavajadus hakkavad põhjustama suurenevat immigratsiooni, mis loob riski uutele sotsiaalsetele rahutustele.

Sõjapidamise põlvkonnad

Rene Toomse, "Sõjapidamine I: Sõjapidamise põlvkonnad", Kaitse Kodu! nr 1 [93/539] 2010, lk 28-32.

Kaheksakümnendate lõpp hõlmas suuri muudatusi terves maailma poliitikas. Ilmselgelt hakkas kaduma bipolaarsus – vastasseis N-Liidu ja Lääne vahel, mistõttu asusid mitmed sõjandusteoreetikud ja –praktikud ühiselt esitama küsimusi tuleviku sõjapidamisviiside kohta. Alljärgnev tõlge, ühest 1989 aasta artiklist, on üks tsiteerituimaid tänapäeval, sest see mida seal kirjeldatakse on vähemalt osaliselt tänane reaalsus. Seetõttu on oluline jätkata sellise mõttemaailma trendide jälgimist ja hinnates vastast täna ning tema tulevikuperspektiive, tuleb ka meil asuda tõsisematele diskussioonidele, mismoodi meie peame tegutsema sõja korral.

Seminari memo: SOF terrorismivastases võitluses

Belgias aprill 2008

Lühidalt:

Seminar oli disainitud ja läbiviidud CCMR’i (Center for Civil-Military Relation, Naval Post Graduate School) poolt ja selle eesmärgiks oli osalejatel aidata ühendada terrorismi vastu võitlemise poliitikaid ja strateegiaid operatsioonide ning taktikatega.

Seminari läbiviijateks oli kolm õppejõudu CCMR keskusest:

Timothy Heinemann (Naval Post Graduate School, US)

Paul Shemella (Naval Postgraduate School, US)

PhD Paul de B. Taillon (Royal Military College, CAN)

Osalejaid oli 30, kokku 15 riigist

Loengute teemad olid:

- Ülevaade terrorismist kui liikumisest, seda soodustavatest tingimustest, põhjustest,dünaamikast ja arengusuundadest

- Eriüksuste osa terrorismi vastases võitluses

- Piiride julgeolek ja erinevad piirid

- Strateegia olemus ja strateegia kujundamine

- Luure olulisus ja komplekssus terrorismivastases võitluses

- Juhtide arendamine moodsaks võitluseks (pikaajalise karjääri näide)

- Eriüksuste ümberstruktureerimine

- Ametkondade (agentuuride) vaheline koostöö ja otsuste tegemine

- Rahvusvahelised koalitsioonid Iraagis ja Afganistanis

Mida McChrystal’i juhis ütleb EKV’le?

Rene Toomse, "Mida ütleb kindral McChrystali juhis Eesti kaitseväele?", Sõdur nr 1-2 (65-66) märts 2010, lk 46-54.

Eelmise aasta augustist on mässutõrjeoperatsioonideks Afganistanis uus kehtiv ISAF ülema juhis, mis sõjalises keeles tähendab ülema tahte väljendust. Lisaks on alates juulist kehtiv ka uus taktikaline direktiiv (vt. kahte esimest dokumenti http://www.nato.int/isaf/docu/official_texts/). Siinsele sissejuhatusele allpool järgneb minupoolne vabatõlge juhisest, mis ei pruugi olla kõige paremini õnnestunud, kuid ehk on abiks seegi. See eessõna ja tõlge on avalikuks kasutamiseks, mingeid piiranguid ei ole.