Legal Notices

All expressed in this blog are the author's opinions and do not represent any official standpoint of any other entity.
No expression here is intended to incite any violence, rebellion or any other conduct that is not according to commonly established rules and regulations.
All information presented here is acquired via open sources or personal experiences of the author. Here is no classified information any kind.

02 February 2015

Riigikaitseseadus: Kuidas lõpeb sõda ja millal tohib kaitseliitlane „rohelist mehikest“ tõrjuda?

Rene Toomse, Pealinn 02.02.2015

Riigikaitseseaduse eelnõu läbis teise lugemise Riigikogus 28. jaanuari õhtul ehk saab peagi seaduseks, mis kahjuks ei käsitle paljusid olulisi valdkondi, mida peaks. Olgu mõneks näiteks elanikkonna kaitse ja elutähtsatee teenuste jätkumise küsimused või selged sätted, mis saab inimeste pangalaenudest olukorras, kes sõja tõttu kaovad töökohad.

Seadus hakkab käsitlema mehaanilisi protsesse, kuid jätab tähelepanuta mitmed olulised valdkonnad, millele keskendumist nõuab meie põhiseadus. Kahjuks jätab seadus praegusel kujul ka ukse lahti relvade mahapanemise võimalusele enne, kui agressor on tagasi löödud. Samuti ei toeta eelnõuga tehtud seadusemuudatused korrakaitseseaduses kaitseliitlaste ja kaitseväelaste kiiret reageerimist politseile appiminekuks.

1939. aasta sündmused võivad korduda
Keskerakond pakkus eelnõusse muudatust, mis oleks selgel sõnal välistanud võimaluse lõpetada sõjaseisukorra enne, kui viimanegi agressor on riigist lahkunud. See ei leidnud kahjuks toetust valitsuskoalitsiooni poolt. Riigikaitsekomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on see lubamatus kirjas juba põhiseaduses, kuid nii see siiski ei ole.

Põhiseaduse § 1 tõepoolest deklareerib Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatust ning võõrandamatust; § 2 kinnitab, et Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Siiski ei sea need sätted selget keeldu just relvastatud vastupanu lõpetamiseks agressori vastu sõja korral.

Põhiseadus ei keela selgelt Presidendil ja Riigikogul anda käsku võitlejatel relvad ära anda ka olukorras, kus vaenuväed on meie riigi territooriumil, sest nad võivad naiivselt ka loota olukorda lahendada läbirääkimiste teel. Seaduslikult on seega kahjuks endiselt võimalik 1939. aasta kordumine, mil Kaitsevägi ja Kaitseliit said käsu loovutada relvad ja mitte osutada vastupanu.

Pikk ametlik otsustusahel
Teiseks oluliseks puuduseks jäi endiselt Politsei ja Piirivalve toetamise kiirus rahu ajal olukorras, kus ilmuvad ootamatult välja "rohelised mehikesed" või ka terroristid. Eelnõuga jääb kehtima nõue, et vastava loa peab andma igal juhtumil Vabariigi Valitsus Presidendi nõusolekul. Ilma sellise loata ei tohi näiteks kaitseliitlane toetada politseid tulevahetuses terroribandega ka siis, kui politseipatrull on selges vähemuses ja kaotamas.

Krimmi sündmused näitavad ilmekalt, et sellised olukorrad võivad tekkida väga kiirelt, kus lahendamiseks tuleb oma jõudude ülekaal saavutada tundide kui mitte minutite jooksul. Keskerakond soovitas täiendada eelnõud kiireloomulise erandolukorra puhuks nii, et kuni 24 tunniks oleks õigus kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu otse kohalikul konstaablil.

Kahjuks ei leidnud see toetust juba Riigikaitsekomisjonis ja lootus püsib sellel, et võimalikud "rohelised mehikesed" ei otsusta välja ilmuda näiteks reede hilisõhtul või riigipühal, millal pikk ametlik otsustusahel võib aega võtta väärtuslikke tunde adekvaatseks reageerimiseks.

Tuues siia näiteks hiljuti Pariisis toimunud terroriaktid, siis pole praeguste reeglitega lootustki saada kiirelt suletud väljasõiduteed sündmuskohalt lisajõudude poolt. Prantsusmaal viis sellise võime ja operatiivsuse puudumine uute ohvriteni.

On kahju, et teised erakonnad elavad ettekujutuses, kus kriisisituatsioonide reeglid ei kehti ja politsei kiireloomulist appikutset ei saa ometi usaldada. Samuti on murettekitav seaduslikult ukse lahti jätmine allaandmiseks sõja korral, kuigi me deklareerime avalikult, et ei anna kunagi alla. Lubadused ja seadusloome peaks siiski kooskõlas käima. Need olulised puudused tuleb endiselt kõrvaldada. Pragune töö selle seaduse vastuvõtmisel on olnud kiirustav, ignoreeriv ja lohakas.