Legal Notices

All expressed in this blog are the author's opinions and do not represent any official standpoint of any other entity.
No expression here is intended to incite any violence, rebellion or any other conduct that is not according to commonly established rules and regulations.
All information presented here is acquired via open sources or personal experiences of the author. Here is no classified information any kind.

16 January 2015

Eesti peab kohe tõstma valmisolekut terrorirünnakute tõrjumiseks

Rene Toomse, EPL 16.01.2014 (Lisatud täiendav kommentaar)



Eilne politseioperatsioon Belgias ja nädal tagasi toimunud terroriakt Pariisis on tõsiseks ohumärgiks, et Euroopa on intensiivse rünnaku all radikaalse islamiliikumise poolt. Sündmused, mida me näeme, on tõenäoliselt vaid jäämäe tipp ja rünnakuseeriate algus. Pole mingit põhjust arvata, et praeguseks politsei poolt surmatud või vahistatud terroristid on kuidagi heidutuseks radikaalse kalifaadi idee toetajatele. Vastupidi, hukkunud on märtrid, kelle kangelastegude eeskujul on sellised rünnakud vaid hoogu juurde saamas. Kuna Euroopa on üks piirideta kooslus, siis tuleb ka Eestis tõsta koheselt valmisolekut reageerimaks võimalikele terrorirünnakutele.

Meie võime ennetada, reageerida kui ka sündmuskohalt põgenevaid kahtlustavaid isikuid kinni pidada, on hetkeolukorras nõrgavõitu. Alljärgnevalt mõned meetmed, mis aitaks mitte vaid reageerida, kuid teeks ka tunduvalt keerulisemaks Eestimaal selliste rünnakute organiseerimise:

Tuleb koheselt tõhustada piirikontrolli sadamates ja ka Eesti-Läti piiril. Kahtlustäratavaid isikuid tuleb küsitleda nende reisi eesmärkide kohta ja andmed registreerida. Halba ei tee ka dokumentide pisteline kontroll politsei poolt tänavatel.

Riik peab julgustama oma elanikke andma vihjeid kahtlastest isikutest, kes ei tundu kuuluvat tavapärasesse keskkonda ja käituvad kummaliselt või kahtlaselt. Arusaadavalt saab sellises teavitussüsteemis olema palju valehäireid, kuid see on igal juhul parem, kui keegi midagi ei teata. Ka üks tegelik teade sajast on võit.

Politseipatrullide arvu asulates (ka väljapool Tallinna) tuleb suurendada ja patrullide relvastus peab olema võimeline võitluseks lahingrelvade vastu. Pariisi rünnaku videost on selgelt näha, et politseinik, kes kõnniteel tapeti, ei olnud mingi vastane automaadiga terroristi vastu oma püstoliga. Kohe tuleb politsei täiskoosseisule ka läbi viia täiendavad lasketreeningud.
Kuna politsei arvukus on viimaste aastate jooksul järjest piiratum, siis tõenäoliselt ei jagu neid piisavalt, et blokeerida kasvõi sündmuspaika, välistamaks terroristide põgenemist. Sellise olukorra ja samas vajadusel ka tugevama tulejõu saavutamiseks olukorra kontrollimisel, peab kiiremas korras mobiliseerima kohaliku Kaitseliidu kiirreageerimisüksuse.

Kaitseliidule tuleb kiiremas korras anda ka vastav volitus ja ülesanne, et olla kaasatud politsei toetuseks. Hetkel on sellise toetuse seaduslik alus väga puudulik. Seda nii kaasamise kiiruses, kaitseliitlaste relvastuse ehk jõu kasutamises, kui ka seaduslikes garantiides sellisel operatsioonil osalemisel. Koheselt on tarvis muuta vastavalt korrakaitseseadust ja planeerida ning harjutada Kaitseliidu koostöö politseiga. Kaitseliidul on piisavalt inimesi, kes suudavad kiirelt mobiliseeruda ja asuma vajalikke toetusülesandeid täitma (kasvõi kontrollpostide ülesseadmine põgenemise takistamiseks jms). Kaitseliit on oluline ressurss, mille rakendamata jätmine kriisiolukorras oleks lausa kuritegelik. Kuid veelkord: selleks peab olema selge seaduslik alus, et kasvõi vältida hiljem kahjunõudeid haavatud terroristi poolt (meenutagem näiteks Pronksiöö protsesse).

Viimaseks, kuid mitte vähem oluliseks meetmeks, on kõigi asutuste ja ettevõtete kriisiplaanide ülevaatamine ning regulaarne läbimängimine, mis aitab oluliselt vähendada kahjusid rünnaku alla sattudes. Soovitan kõigil kaaluda oma tegutsemise planeerimist vastavalt jookse-peida-võitle meetodi kohaselt, sest see on andnud parimaid tulemusi massitulistamiste korral.

Kõigi eelmainitud meetmete planeerimine ja rakendamine tõstab oluliselt riigi valmisolekut vähemalt vähendada võimaliku rünnaku tagajärgi ja kindlasti ka paljusid ennetada. On naiivne arvata, et Eesti on kuidagi immuunne ja puutumatu selliste rünnakute eest. Seesama Euroopa on meist mõne tunni sõidu kaugusel ja meie vahel ei ole reaalset piiri. Ka äärmuslased ründavad eelkõige nõrkusi, ehk riike ja kohti, mis ei ole tõenäoliselt valmis vastu hakkama. Nende jaoks oleme me kõik ühed uskumatud ja ei ole mingit vahet, kas just meie oleme neile midagi kurja teinud. Selles võitluses ei ole sellist loogilist ratsionaalsust.
 
Eelnenud soovitused ei ole mingil juhul paanika õhutamine. Olukord on ilmselgelt muutumas pingelisemaks ja ainuke, mis meid kaitseb halvima juhtumise eest, on külm närv ja parim võimalik ettevalmistus. Võtame siis põhjamaise rahuga ja oleme parem valmis.

Täiendav kommentaar: Eelnev ei ole kuidagi mõeldud üleskutsena politseiriigi loomiseks ja lauskontrolliks. Politsei peab olema ühiskonna turvalisuse tunnetaja kui ka kaitsja. Ei ole midagi halba kui neid rohkem tänavapildis näha saab olema. Samuti ei saa eeldada, et nad hakkavad lauskontrolli tegema ja inimesi ahistama - see oleks vastuolus nende põhifunktsiooniga. Politsei on ellukutsutud kodanike turvalisuse kaitseks, mitte nende ahistamiseks. Ma ei leia ühtegi põhjust pahandada, kui mu käest peaks viisakalt palutama oma dokumenti näidata. Pigem vastupidi, ma just tunnustan seda, et keegi ka hoolib turvalisusest. Kui meie ühiskonnas on probleem politsei usaldamisega, siis on see tõsine õppekoht eelkõige politseijuhtidele. See ei tohi nii olla.
 
Olukorras, kus politsei tähelepanu ja võimet reageerida ei tõsteta, ja juhtubki halvim, siis on kõik varmad neid süüdistama, et miks mitte midagi ette ei võetud juba varem. Ei saa ju nii turvalisust tagada. Seega seni, kuni on maailmas inimesi, kes halba tahavad, on vaja ka, et politsei oma tööd teeks ja kodanikke kaitseks (peamine ülesanne on siiski ennetada, mitte karistada). Loomulikult tuleb seda teha viisil, mis ei ületaks normaalse politseitöö ja -eetika piire, kuid samas ka ei jätaks kurja soovijatele võimalust ühiskonda haavata. Tuleb tagada mõistlik tasakaal. Üldse mitte õppust võtta ei ole ka ilmselgelt lahendus.